Teadlased leidsid uue taapiri
 Zooloogide innukuse tõttu võiks arvata, et maailma megafauna ei suuda enam liikide osas suuri üllatusi pakkuda. Ajakirjas Journal of Mammology ilmunud töö näitab aga, et Lõuna-Ameerikas elav ja ligikaudu 110 kilogrammi kaaluv kääbustaapir on suutnud edukalt teadlaste küsivaid pilke sajandeid vältida.   Kuulujutud uue taapirlase leidmisest on zooloogide kogukonna mõistetavalt ringelnud juba tükk aega. Viimase kõige primitiivsemasse tänaseni elusolevasse kabjaliste sugukonda kuuluva liigi avastamisest on möödas juba pea 150 aastat. Pelgliku iseloomu ja öise eluviisiga rohusööjad kaaluvad tavaliselt 200-300 kilogrammi. Seni oli teadusele teada vaid neli liiki.   Brasiilia ja Columia piiril elavad põliselanikud on küll regulaarselt teistest eristuva 'väikese musta taapiri' küttimist kirjeldanud, kuid enamik teemast huvitunud zoolooge oletasid, et kohalikud ei määranud liiki lihtsalt õigesti. Tapirus kabomani'ks nimetatud liik on suurust kõrvale jättes väliselt brasiilia taapiriga suhteliselt sarnane. Siiski piisas põliselanike juttudest Mario Cozzuoli töörühma huvi äratamiseks.   Esimesed kolbad suudeti hankida kümmekond aastat tagasi. Nende võrdlemine teiste taapiriliikide omadega toitsid lootusi uue liigi leidmisest veelgi. Viimaks avanes Cozzuolil kohalike küttide abiga võimalus analüüsida elavate loomade pärilikkusainet ja uurida täpsemalt ka nende väliskuju. Tunnuste ja DNA kõrvutamine teiste sugukonda kuuluvate liikidega pani esialgsetele järeldustele punkti. Tegu oli uue liigiga.   Fülogeneetilise analüüsi kohaselt lahknes liik brasiilia taapirini viinud liinist umbes 300 tuhat aastat tagasi. Ajastu kuivemad perioodid viisid metsade killustumiseni, mis omakorda sama populatsiooni arenguteed lahku viis. Kergelt erinev elukeskkond tingis brasiilia taapirist väga erineva morfoloogia. Turja kõrgus on pelgalt 90 sentimeetrit, mil kehapikkus jääb 1,3 meetri piirile. Kehamass on brasiilia taapirist tervelt kolmandiku võrra väiksem. Tähtsaimaks eristuvaks tunnuseks on aga jäsemete lühidus, mille sarnaseid pole nähtud isegi väljasurnud liikide puhul.     Töörühm oletab, et sarnaselt teistele taapirlastele ähvardab ka värskelt leitud liiki väljasuremine. Kuigi põliselanike küttimisharjumused pole aastate jooksul väga palju muutunud, on suuremaks ohuks nende elupaiku ohustav metsaraie ning uute kiirteede ja jõetammide rajamine. Järgmise sammuna üritab töörühm liigi leviala paremini kaardistada, mis võiks hõlbustada liigi kaitsekava koostamist.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Journal of Mammology. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa. 
