Neandertallased matsid surnuid
 Prantsusmaal asuvast La Chapelle-aux-Saintsi koopast leitud rohkem kui 50 tuhande aasta vanuste säilmete analüüs viitab, et neandertallased matsid oma surnuid juba toona sihilikult. Tulemused toetavad vaatenurka, mille kohaselt oli neandertallaste kultuuriline tase võrreldav nendega samal ajal elanud nüüdisinimeste omaga.   Nüüdisinimeste lähisugulastest neandertallased surid seni teadmatuks jäänud põhjustel välja umbes 35 tuhat aastat tagasi. Erinevate hüpoteeside kohaselt võis neile saatuslikuks saada näiteks muutuv kliima, nägemismeele kaudu saabuva teabe töötlemisele keskendunud aju ja nüüdisinimeste pealetung. Konkurentsieelist vähendas viimase hüpoteesi kohaselt eeskätt madalam kultuuriline tase. Neandertallasi on pikka aega nähtud nüüdisinimestest väiksema vaimse võimekusega olenditena.   Vaade on aastate jooksul hakanud järjest uute leidude valguses populaarsust kaotama.  Antropoloogid on üle 20 Lääne-Euroopas tehtud väljakaevamise puhul jõudnud järeldusele, et leitud neandertallaste säilmed kaeti pinnasega sihilikult. La Chapelle-aux-Saintsi leiu tõlgendus on aga alati olnud vastuoluline. Hästi säilinud skeleti tõid 1908. aastal päevavalgele katoliku kiriku preestrid, kes kaevetööde käiku üksikasjalikult ei kirjeldanud. Niivõrd vanade leidude uuesti analüüsimine pole aga kogukonnas levinud tavaks.   Ülesande otsustas 1999. aastal enda õlule võtta Prantsuse töörühm eesotsas William Rendu'ga. Järgneva tosina aasta vältel tõid nad koopast päevavalgele veel kahele neandertallase lapsele ja ühele täiskasvanule kuulunud säilmed. Samuti leiti koopast samasse ajastusse kuuluvaid piisonite ja põhjapõtrade jäänuseid. Analüüs näitas, et erinevalt loomaluudest puudusid 1908. aastal leitud skeletil nii loomade hambajäljed kui märgid ilmastikust tingitud kulumisest. See viitab töörühma hinnangul, et säilmed maeti vahetult pärast nende omaniku hukku.   Teistele neandertallastele kuuluvad jäänused olid paraku ühese hinnangu jaoks liialt killustunud. Sellele vaatamata viitab analüüs, et neandertallaste traditsioonid sarnanesid antud vallas inimeste omale juba vähemalt 50 tuhat aastat tagasi. Ainsaks tõlgendusele varju heitvaks tahuks on hauapanuste puudumine. Neandertallaste empaatiast ja arengutasemest kõneleb aga asjaolu, et 1908. aastal leitud skeleti selgroog ja puusad olid moondunud määral, mis tema ellujäämise kaaslaste abita võimatuks oleks muutnud.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
