Harjutamine teeb meistriks - ka matemaatikas
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Kui soovida matemaatikas tõeliselt osavaks saada, tuleb teha lihtsalt kõvasti tööd ja harjutada. Üksnes sünnipärasele andele lootma jäämisest pole tulu. Sellisele järeldusele on jõudnud Norra teadlased uuringus, mida vahendab Phys.org.  Teadlased uurisid lähemalt 70 viiendas klassis käiva Norra koolilapse matamaatikaoskusi. Õpilaste keskmine vanus oli 10 ja pool aastat. Kokku testiti üheksat tüüpi ülesannete lahendamisoskusi alates lihtsast liitmisest lahutamisest kuni korrutamise ning kella ja kalendri tundmiseni. Lahendusi kontrolliti nii suulisel kui kirjalikul moel.  Selgus, et erinevate matemaatiliste oskuste vahel on üsna väike seos. Näiteks tavalise liitmistehte lahendamine ei tähenda sugugi, et sama edukalt õnnestub arvutus ka tekstülesande vormis esitatuna. Teadlaste sõnul polegi siinkohal kitsaskoht just arvutamine,  vaid lugemine. Uuringud näitavad, et igal viiendal Norra koolipoisil on põhikoolis raskusi lugemisega.  Samuti on mõned õpilased tugevad geomeetrias, kuid jäävad hätta algebraga. Sellises olukorras tuleb teadlaste sõnul neil lihtsalt algebrat rohkem harjutada. Uuringute järgi on selles vallas suuremal osal põhikooliõpilastest probleeme.  Siit võib kooruda välja vajadus muuta matemaatika õpetamise metoodikat.   Tõsiasi, et osavaks saadakse just selles vallas, mida harjutatakse, viitab asjaolule, et eri harjutused aktiveerivad erinevaid närviühendusi.  Nii saab jalgpallur, kes harjutab umbes paarikümne meetri pealt täpselt väravasse löömist, osavaks just sellel alal. Küll aga ei pruugi ta olla nii osav triblamises või mängu kui terviku lugemises.  Seda, et harjutamisega arendatakse kindlaid närviühendusi, kinnitavad teadlaste sõnul ka neuroloogiaalased uuringud.   Vastav artikkel ilmus ajakirjas Psychological Reports. 
