Kepler leidis Maa-suuruse gaasiplaneedi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Levinud arusaama kohaselt peaksid Maaga võrreldava massiga planeedid olema kivised. Astronoomid on aga Kepleri kosmoseteleskoobi poolt kogutud andmestikku läbi kammides leidnud maailma, mis eeldusele väljakutse esitab. KOI-314c tihedus on veest pelgalt kolmandiku võrra suurem.   Ligikaudu 200 valgusaasta kaugusel asuv KOI-314'ks nimetatav süsteem on Päikesesüsteemist väga erinev. Tähe ümber tiirleb teadaolevalt vaid kaks planeeti. Neist üks teeb selle ümber tiiru 14 päevaga, mil teisel kulub selleks üheksa päeva rohkem. Süsteemi kompaktsus võimaldas Kepleri planeediotsijaga lisaks nende läbimõõdule teha kindlaks ka nende mass. Läbimõõdu määramisel lähtutakse planeedi poolt varjutatava valguse hulgast – suuremad planeedid blokeerivad rohkem tähevalgust. Mõlema läbimõõt on mõõtmiste alusel Maa omast 60% suurem   Planeetide läheduse tõttu mõjutasid aga need ka teineteise tiirlemisperioodi. Sõltuvalt oma asukohast kiirendavad või aeglustavad need teineteise liikumist. Tugevam gravitatsiooniväli ja vastavalt suurem mass kutsub tiirlemisperioodis esile suuremaid variatsioone. KOI-314b mass osutus Maa omast neli korda suuremaks, mis paigutas selle kindlalt kuumade-Neptuuniliste sekka. KOI-314c kujutas aga suuremat mõistatust – selle mass oli pea identne Maa omaga. Seega on selle tihedus kaugelt liiga väike, et Maale sarnaselt tahke olla.   Selle asemel on planeedi atmosfäär tõenäoliselt sadade kilomeetrite paksune ja koosneb valdavalt vesinikust ja heeliumist. Tõdemus kujutab endas probleemi. Planeedi gravitatsiooniväli oleks liialt nõrk, et gaasi põgenemast hoida. Avastuse teinud töörühm oletab eesotsas David Kippingiga seeläbi, et KOI-314c meenutas algselt Päikesesüsteemi Neptuuni. Ajastute vältel viis lähedus ematähele aga gaasi kadumiseni. Hinnanguliselt ulatub planeedi atmosfääri temperatuur ka tänapäeval veidi üle vee keemispunkti.   Töö järelduste kinnitamiseks tuleb analüüsida süsteemist lähtuvat valgust. Planeedi paks atmosfäär peaks jätma seda läbivale tähevalgusele oma jälje. Paraku ei suuda astronoomide käsutuses olevad teleskoobid vaatlusteks mõistliku aja jooksul piisavalt valgust koguda, et 200 valgusaasta kauguselt pärinevat valgust nii täpselt analüüsida saaks.   Seega võib mõistatus kindla vastuse saada alles 2018. aastal, kui orbiidile saadetakse James Webbi kosmoseteleskoop. Senikaua peavad aga astronoomid arvestama võimalusega, et Maaga võrdväärne mass ei pruugi automaatselt tähendada Maa-klassi kuuluva planeedi leidmist.   Leidu esitleti Ameerika Astronoomia Ühingu aastakohtumisel.   Vaata veel: Kepler Finds an Earth-Sized “Gas Giant” (UniverseToday) 
