Kõrge vererõhk on naistel ohtlikum kui meestel
Toimetas Katrin Sak Kõrge vererõhk toimib salahilju, esinedes sageli ilma oluliste sümptomiteta. Ajakirjas Therapeutic Advances in Cardiovascular Disease avaldatud uuringus näidati hiljuti, et kõrge vererõhuga naised omavad veresoonkonnahaiguste tekke suhtes kõrgemat riski kui mehed, viidates vajadusele soovitada naistele ka erinevat ravi. Uuring viidi läbi Põhja-Carolina teadlaste poolt.    Vastavalt Haiguste Kontrolli ja Ennetuskeskuse andmetele kannatab iga kolmas Ameerika täiskasvanu kõrge vererõhu käes, omades seega ka suurenenud riski nii südamehaiguste kui insuldi tekkeks.    Teadlased näitasid, et kõrget vererõhku põhjustavates mehhanismides esineb naistel ja meestel olulisi erinevusi. Tegemist on ühtlasi esimese tööga, kus viidatakse vajadusele arvestada vererõhurohtude valikul ka patsiendi sooga. Traditsiooniliselt on meditsiiniringkonnad käsitlenud kõrget vererõhku nii nais- kui meessoost patsientidel sarnaselt.    Eesmärgiga uurida võimalikke erinevusi vaadeldi antud töös sadat üle 53 aasta vanust meest ja naist, kelle kõrget vererõhku ei olnud seni ravitud. Läbiviidud testide alusel ei avaldunud uuritavatel muid olulisi haigusi. Mõõdeti nii hemodünaamilisi parameetreid kui ka hormonaalset tasakaalu ning leiti, et võrreldes meestega, esines naistel sarnase kõrgenenud vererõhu korral südamehaigust 30-40 protsenti rohkem. Füsioloogilised erinevused ilmnesid ka naiste südame-veresoonkonna süsteemis, hõlmates vererõhku reguleerivate hormoonide tasemeid ja struktuuri. Sellised tegurid võivad mõjutada südamehaiguste tõsidust ja sagedust.    Uuringus järeldatakse, et kõrge vererõhu ravimiseks on naistel vaja uusi juhendeid, ravi tuleks alustada varem ja see peaks olema mõnevõrra agressiivsem kui meestel.   Loe lisa: High blood pressure in women more dangerous than in men (Medical News Today) 
