Kihiline magma vallandab võimsaid vulkaanipurskeid
 Priit Ennet Vulkaanipurskeid on üsna raske täpselt ette ennustada. Ei ole sugugi lihtne aru saada, millal kuskil kui tugev purse tuleb. Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm vulkaanipursete sagedust ja tugevust määravate olude kohta uut teavet kogunud. Šveitsi, Briti ja Prantsuse teadlased Genfi, Bristoli ja Savoie Ülikoolist mängisid arvutil läbi enam kui 1,2 miljonit purskesimulatsiooni ja püüdsid neist välja lugeda tingimusi, millest pursete sagedus ja tugevus olenevad. Selgus, et eritugevustel pursetel on erisugused põhjused. Üldiselt põhjustab purskeid ülessulanud kivimite ehk magma tasapisi kasvav surve maa-aluse magmakambri seintele. Kuid nüüd tuli senisest selgemalt välja, et harvemad ja tugevamad vulkaanipursked tekivad just sellisel juhul, kui aegamisi koguneb vulkaani alla rohkesti ka just madala tihedusega, kerget magmat, mis tõuseb tihedama ja raskema magma peale. Uurimistulemused on avaldatud ajakirjas Nature Geoscience (1;2). Vulkaanid käituvad tõesti üsna erimoodi. Näiteks Itaalias väikesel Türreeni mere saarel asuv Stromboli vulkaan purskab keskmiselt iga kümne minuti järel, aga üsna mõõdukas mahus: olümpia-ujumisbassein saaks Stromboli kolmest kraatrist maa peale voolanud magmat ehk laavat täis umbes kahe päevaga. Supervulkaanid aga, mis aktiveeruvad erakordselt harva, paiskavad ühekorraga välja miljardi basseini jagu laavat.  Viimane supervulkaan purskas umbes 70 tuhat aastat tagasi   
