Heli paneb kruvid hõljuma
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Kergemate objektide hõljuma panemiseks pole palju vaja – piisab vaid helilainetest. Nüüd on Jaapani füüsikud lähenemisviisi piisavalt täiustanud, et neid saaks kasutada ka objektide kolmemõõtmelises ruumis liigutamiseks.   Helilevitatsioon pole uus kontseptsioon. Seda on järjepidevalt uuritud juba kümneid aastaid. Lihtsaim nähtust demonstreeriv eksperiment hõlmab kõlarit ja pinda, millelt heli tagasi saab peegelduda. Sarnaselt merelainetele on helilained pikilained. Ainsa vahena võnguvad laine levimise suunaga paralleelselt vee molekulide asemel gaasi molekulid. Niisamuti peegelduvad lained pinnalt sama nurga all, kui need sellele langesid. Seega saavad pinnalt otse peegeldunud ja sellele lähenevad lained üksteist tugevdada. Muidugi juhul, kui lainete harjad kokku langevad.   Tekkivate seisulainete iga punkt võngub kindla amplituudiga. Madalama ja kõrgema rõhuga alad on selgelt määratletud. Lainete sõlmpunktides on nende poolt eritatav rõhk piisav, et kergemate objektide puhul gravitatsiooni mõju tasakaalustada ja need õhku hõljuma jätta. Piisavat energiat omavad selleks siiski vaid ultrahelilained, mida inimesed ei kuule.   Seniste katsetuste käigus on suudetud kõlarite väljundi tugevust muutes kergemaid objekte tõsta ja langetada. Tokyo ülikooli teadlased on astunud aga sammu kaugemale. Oma eksperimendiks ehitasid nad kastikese, mille neli seina koosnesid väikestest kõlaritest. Täpselt iga kõlaririvi väljundit kontrollides oli nad võimelised igas soovitud suunas liigutama nii polüstüreenist helmeid, veetilku kui raudkruvisid.   Kuigi kasutatud lähenemisviisil ei ole hetkel otsest rakendust, leiab ultraheli väidetavalt rakendust näiteks hävituslennukite tuuleklaaside vihmavabana hoidmisel. Sama lähenemisviisi üritab rakendada ka sportautosid tootev McLaren.   Loe lähemalt: Three-dimensional Mid-air Acoustic Manipulation by Ultrasonic Phased Arrays (arXiv)
