Bakterid võivad eluneda elututel pindadel pikka aega
Toimetas Katrin Sak Enamikest seniavaldatud töödest järeldub, nagu ei saaks kaks kõige tavalisemat nohu, kurguvalu ja kõrvainfektsioone põhjustavat bakterit elada väljaspool inimkeha kuigi kaua. Seega on levinud arvamus, et bakterid ei püsi elututel objektidel, sh mööblil, laudadel või mänguasjadel. Siiski näitab Buffalo ülikooli teadlaste poolt hiljuti ajakirjas Infection and Immunity avaldatud uuring midagi muud: bakterid Streptococcus pneumoniae ja Streptococcus pyogenes püsivad erinevatel pindadel hoopis kauem, kui me arvatagi oskame. Sellised tulemused rõhutavad ettevaatusabinõude järgimise vajadust nakkuste leviku vältimiseks; seda eriti koolides, lasteaedades ja ka haiglates.   Saadud tulemused peaksid tegema meid keskkonnas levivate bakterite osas ettevaatlikumaks, muutes ühtlasi ka meie arusaama kindlate bakterite leviku osas. Tegemist on esimese tööga, kus uuritakse nimetatud bakterite elulemust erinevatel pindadel, sh kätel ning seega ka edasikandumist inimeselt inimesele.   S. pneumoniae on laste kõrvanakkuste, aga ka nii laste kui eakate hingamisteede viiruste juhtivaks põhjustajaks. See bakter levib lasteaedades, niisamuti on ta sage haiglanakkuste põhjustaja. Arengumaades, kus toitumine on kehv ja antibiootikumide kättesaadavus piiratud, võib nakatumise tagajärjeks olla kopsupõletik ja sepsis, põhjustades igal aastal umbes miljoni lapse surma.  S. pyogenespõhjustab kurguvalu ja nahainfektsioone, seda nii lastel kui täiskasvanutel.    Teadlased näitasid, et neli mänguasja viiest kandsid lasteaias S. pneumoniae bakterit ja mitmed erinevad pinnad, sh voodid osutusid positiivseks S. pyogenese suhtes. Testimised viidi läbi hommikul vahetult enne lasteaia avamist, nii et esemete viimasest inimkontaktist oli möödunud mitmeid tunde.    Seega võivad mõned bakterid jääda erinevatele pindadele püsima. Bakteriaalne kolonisatsioon iseenesest ei põhjusta küll veel nakkust, kuid bakterite olemasolu on infektsiooni tekke hädavajalikuks eeltingimuseks. Lapsed, vanurid ja alanenud immuunsusega inimesed on selliste nakkuste arengu suhtes eriti tundlikud.    Senised uuringud bakterite püsimajäämise kohta elututel pindadel on kasutanud laborikeskkonnas kasvatatud kultuure, näidates, et bakterid surevad kiirelt. Tegelikkuses ei pruugi laboris kasvatatud bakterid reaalset elu aga üksüheselt peegeldada.    Uuringust järeldub, et patogeenid elunevad väljaspool inimkeha pikki perioode ning igapäevased esemed, millega kokku puutume, võivad osutuda bakterite allikaks veel nädalaid ja kuid.     Loe lisa: Study finds toys, books, cribs harbor bacteria for long periods (MedIndia) 
