Aasta 2013 teaduses – eluteadused
  Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Mööduv aasta tõi uusi tuuli nii inimeste lähemat kui kaugemat põlvnemist kirjeldavatesse teooriatesse. Samal ajal kogub üha enam populaarsust genoomi hõlpsat redigeerimist võimaldav meetod CRISPR. Viimaks esitlesid bioloogid sadu uusi taime- ja loomaliike.   Ürgseim primaat Paleontoloogid teatasid juunis, et on Hiinas päevavalgele toonud vanima teadaoleva primaadi skeleti. Tänapäeval elavate kõrgemate primaatide, nagu inimahvide ja pärdikute, ühine eellane elas 55 miljonit aastat tagasi. Leitud fossiili alusel kaalus loom 20-30 grammi ning oli veel ahviliku kehaehitusega – pikkade jäsemete ja sabaga, kuid väikese pea ja silmadega. Samas olid olendil suured varbad ja küüned.   Archicebus achilles'eks nimetatud liik aitab paremini mõista tänapäeval elavate primaatide evolutsiooni. Nii viitab see, et kui inimeste otsene esivanem arenes välja Aafrikas, siis primaatide esivanemad kujunesid välja Aasias. Samuti annab uus liik löögi vaatenurgale, mille kohaselt sarnanesid pärdikute ja inimahvide esivanemad juba toona nüüdisajal elavatele ahvidele, mitte poolahvilistele nagu leemuritele.   Loe lähemalt: Iidne primaadiskelett teeb evolutsioonilugu selgemaks   Segasem sugupuu Uued fossiilid ja nüüdisinimeste esivanemate kaasaegsete pärilikkusaine järjestamine ei ole esialgu inimeste põlvnemislugu lihtsamaks teinud. Pigem vastupidi. Sellel aastal ilmunud uurimuste kohaselt meenutas Maa paarisaja tuhande aasta eest erinevate inimliikide rohkuse poolest pigem „Sõrmuste isanda“ universumit.   Neandertallased said ühiseid järeltulijaid nii nüüdisinimeste kui Denisova inimestega, kellest viimased astusid vahekorda Kagu-Aasias elavate nüüdisinimestega ja veel tundmatuks jääva inimliigiga. Sama tundmatuks jääv inimliik, juhtiva hüpoteesi kohaselt Homo erectus, sai tõenäoliselt ühiseid järeltulijaid ka Hispaanias elanud neandertallastega.   Loe lähemalt: Neandertallase varbaluu lisab liikidevahelistele suhetele uue kihi Vanim järjestatud inimese DNA tekitab uusi küsimusi   Neandertallaste ja inimeste ühine esivanem jääb tundmatuks Ürginimesed jätsid Denisi populatsiooni oma jälje   CRISPR massidesse Veel mõned aastad tagasi tunti CRISPR-i (korduvaid lühikesi pärilikkusaine lõike) kui bakterite kohanemisel põhineva immuunsüsteemi ühte osa. Viirusega nakatumine ei lõppe alati bakterite hukkumisega. Juhul kui nad kohtumise üle elavad, lisavad osad bakterid mõne viiruselt pärineva pärilikkusaine lõigu oma geenipagasisse, et viirust oleks järgmine kord võimalik kohe ära tunda. Ohtliku viiruse märkamise järel saab bakter ensüümidega viiruse pärilikkusaine tükkideks 'lõigata', mis määrab selle hukule.   Teadlased leidsid, et üks taoline ensüüm, Cas9, võimaldab hõlpsasti ka imetajate rakkude geneetilist koodi oma soovi järgi muuta. Paljud katsed võtavad seeläbi aastate asemel aega vaid kuid. Lähenemisviis leiab aja jooksul äärmiselt tõenäoliselt laialdast rakendust ka meditsiinis. Näiteks detsembris demonstreeriti, et CRISPR-il põhinevate molekulaarkääridega saab ka inimeste rakkudest geneetilisi defekte eemaldada, mis võiks sillutada teed pärilike haiguste leevendamisele.   Loe lähemalt: Jaw-dropping' breakthrough hailed as landmark in fight against hereditary diseases( The Independent)   Elu Antarktika järvedes Aasta alguses teatasid Vene teadlased, et nad on suutnud Antarktikas asuvast ja välismaailmast tuhandeid aastaid eraldatud olnud Vostoki järvest esimese puhta veeproovi võtta. Järgnevatel kuudel teatati kogutud DNA analüüsimise põhjal, et proov sisaldas seni tundmatuks jäänud bakteriliiki. Teade võeti aga hiljem tagasi. Hilisema ja põhjalikuma analüüsi käigus leiti aga pea 3,5 tuhat unikaalset geenijärjestust, millest vaid pooled kuuluvad tõenäoliselt seni teada olnud organismidele   Jaanuaris võeti esimene veeproov ka vähemalt sada tuhat aastat atmosfäärist eraldatud olnud Whillansi järvest. Proovide analüüsimine võtab aga aega.   Loe lähemalt: Vostoki järvest saadi väidetavalt esimene puhas järvevee jääproov Teade Vostoki järve tundmatust bakterist osutus ennatlikuks Vostoki järv võib elust kihada     Uued liigid Maailma Looduse Fond (WWF) teatas augustis, et on Amazonase vihmametsast viimase kolme aasta jooksul leidnud 258 seni kirjeldamata taime-, 84 kala-, 58 kahepaikse-, 22 roomaja-, 18 linnu- ja ühe imetajaliigi. Nendele lisanduvad sajad selgrootud.   WWF'st sõltumatult kinnitati tänavu ka üle mitmete kümnendite uue taapiri ja kiskjalise, olinguito, olemasolu. Samuti avastati, et Amazone jõgikonda asustavad elava fossiili staatuse omandanud arapaimad kuuluvad tegelikult kahte liiki. Samuti täienes hailiikide nimistu kahe liigi võrra. Hoolimata uute liikide leidmise tempost jätkub väljasuremine kiirusega, mis muudab kõigi veel tundmatuks jäävate liikide kirjeldamise enne nende hukkumist võimatuks.   Loe lähemalt: Amazonase vihmametsast on avastatud üle 400 uue liigi Teadlased leidsid uue taapiri Bioloogid leidsid uue kiskjalise New species of 'walking' shark discovered in Indonesia (The Independent) 
