Õigus on lühiajalisest heaolust parem
 Kristjan Port Teadus võib olla julm. Pole siis ime, et laboratooriumite juurest võib leida erinevate huvigruppide piketeerijaid. Kuid järgnev näide on eriti julm. Ilma teaduse altarile annetatava ohvri motivatsioonita on kirjeldatavat reaalses elus raske ette kujutada. Kuigi, jätkem uks praokile, sest loojakari on täis üllatusi.    Tegemist on tõsiselt võetava teadusega tervishoiu valdkonnas. Tõsidusele ja teaduslikkusele viitab maailma teaduskirjanduses absoluutsesse tippu kuuluva Briti Meditsiini Žurnaali soov olla uuringutulemuste vahendajaks. Teema puudutab vaimset tervist ja inimkonna heaolu kõige otsesemas mõttes.   Katse oli iseenesest lihtne. Nii lihtne, et võibolla peab siia lisama traditsioonilise hoiatuse – ärge seda ise kodus järgi tehke. Kohane on ka lisakommentaar, et seni on vabatahtlikke olnud vaid ühe katse jaoks. Nimelt oli selle ebatavalise eksperimendi sisuks saada abikaasadest meespool nõusse, et ta on omakorda kogu katse jooksul nõus oma naisega. See tähendab nõustumist oma naise iga arvamuse ja palvega. Seejuures ilma kurtmata ja grimassideta, kuna viimane oleks rikkunud teo efekti, milleks oli vaimne heaolu.   Teaduslikku uuringut käivitavaks hüpoteesiks oli küsimus, kumb lisab inimesele vähem stressi – kas omada õigust või olla lihtsalt õnnelik. Väidetavalt kannatab suur osa inimesi suhteliselt suure stressi all, kuna nad eelistavad omada õige positsiooni. Järsku muutub nende elukvaliteet paremaks, kui nad loobuvad tervise mõõdikutes väljendatuna kalli hinna eest hangitud soovist tõestada, et neil oli õigus.    Miks oli antud katses just mees pandud sellisesse rolli? Uurijatele teadaolevalt eelistavad mehed valida õiguse asemel õnneliku õndsuse ja naised eelistavad omada pigem „mul oli õigus“-positsiooni. Antud katses aga naist põhjustest, miks tema abikaasa on ühe hooga muutunud tavatult leplikuks, ei informeeritud. Seevastu paluti tal, nagu ka abikaasal, anda regulaarse perioodi tagant kümne palli skaalal hinnang elukvaliteedile nii, et kõrgem skoor kajastas suuremat rahulolu.   Nüüd siis katse julmem aspekt. Uuringu algul hindas naine elu üpriski roosiliselt kaheksa palli vääriliseks ja mees alustas seitsme palli pealt. Kuuendaks päevaks oli naise tajutav elu väärt juba 8,5 palli, kuid mehe oma oli langenud alla kuue palli. Kuue päeva pärast tuli katse ootamatult katkestada, kuna mehe elukvaliteet oli langenud piirini, kus ta ei suutnud enam edasist taluda. Põhjuseks oli naise kasvav kriitilisus praktiliselt kõige suhtes, mida mees tegi.   Antud uuring demonstreeris kõikide katses osalenute põhjal 100% mõjuga, et eelistatavam on olla õige positsioonil. Õiguse omamine on pingutust väärt, sest vastasel juhul kannatab meie elukvaliteet ja see võib muutuda väljakannatamatuks. Eriti hale on aga olukord, milles vähesed on võtnud endale voli esindada õige positsiooni, sundides ülejäänuid passiivseteks nõustujateks, mille viimased ka vastu võtavad, sest lühikeses perspektiivis tundub selline lahendus mugavam.   Elame infotehnoloogia ajastul ja lõppev aasta demonstreeris järjekordselt masside mugavust toriseda tuhandel teemal diivanisse keerduja poolanonüümsete hiireklikkidega, selle asemel, et väljendada konkreetset tahet olulistes küsimustes. Niimoodi jätkates muutub elu halvemaks. Näete, see on teaduslik fakt!   Seega soovin teile uuel aastal rohkem õigust ja energiat selle poole püüdlemisel!Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal. 
