Meeliköitvamad lood 2013
 Teadusportaali tosina populaarseima artikli seas domineerivad sellel aastal tervisega seostuvad lood, ent lugejate meeli puudutas sügavalt ka eestlaste endi kaks kõige enam kõneainet leidnud saavutust – esimene kloonvasikas ja satelliit.   Maaülikoolis õnnestus kloonida vasikas Septembris esitlesid Eesti maaülikooli teadlased esimest korda avalikult oma mitmeid aastaid väldanud töö vilja – transgeenset kloonvasikat Juuni. Looma piim oleks täiskasvanu ikka jõudes hakanud sisaldama ravimitööstuses vajalikku inimese kasvuhormooni. Paraku tabas Juunit kuu hiljem äkksurm. Maaülikooli teadlased plaanivad tagasilöögist hoolimata luua järgneva paari aasta vältel 5-10 isendist koosneva kloonvasikate karja.   Raadioteleskoobi teenindajad nõuavad paremaid töötingimusi   Inimeste pilke püüdis ka teaduse varjupool. Tšiili kõrgmäestikus asuvat ALMA raadioteleskoopi hooldavad tehnikud ning observatooriumi juhatus ei suutnud palga ja paremate töötingimuste osas kokkuleppele jõuda. Tavapärased vaatlused said jätkuda alles 17 päeva pärast streigi algust.   Isiksusomadused mõjutavad viljakust Seitsme tuhande inimese uurimisel põhinevast uuringust selgus augustis, et ekstravertide seas esineb viljakusprobleeme vähem. Samas on näiteks tujukamatel meestel ja kohusetundlikumatel naistel tavapärasest vähem järeltulijaid.   ESTCube-1 jõudis orbiidile Mai alguses sai Eesti kosmoseriigiks. Lõuna-Ameerikas asuvalt Kourou kosmodroomilt lennutati orbiidile tudengisatelliit ESTCube-1. Kuupsatelliidi peamiseks teaduseksperimendiks on elektrilise päikesepurje kontseptsiooni testimine. Novembris lahendati üks peamisi eksperimendi algust takistanud probleeme – satelliidi asendi määramine. Seega võiks esimesi tulemusi oodata järgmise aasta jaanuaris.   Lapsed on kõige õnnelikumad seitsmeaastaselt Lapsepõlv võiks olla muretu ja õnnelik. Austraalia teadlased leidsid aga, et lapsed hakkavad neil lasuvat sotsiaalset survet tajuma ja kaaslaste arvamusest hoolima juba seitsmendast eluaastast peale.   Head bakterid liiguvad naise soolestikust rinnapiima Aasta üks läbivaid tähelepanu püüdnud uurimisteemasid on inimeste mikrobioom. Triljonid bakterid mõjutavad inimesi rohkem, kui ehk tunnistada tahaks. Erandiks pole ka imikud. Soolestiku hästi mõjuvate bakteritega küllastamisel tuleb appi emade rinnapiim.   Empaatia on inimese loomupärane omadus Empaatia ehk võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi ja vajadusi on inimeste olemuse lahutamatu osa. Siiski ei saa vaadata mööda tõdemusest, et tugevamalt avaldub see lähedasemate inimeste kannatusi märgates.   Happelisemad ookeanid võimendavad kliimamuutusi Süsinikdioksiid, üks olulisemaid kasvuhoonegaase, mõjutab maailma mitmel viisil. Näiteks soodustab see taimede kasvu, mis sama gaasi atmosfäärist eemaldavad. Siiski ei pruugi see pikemas perspektiivis üleilmselt soojenemist aeglustada. Vetikate toodetavate ja pilvede moodustamist soodustavate väävliühendite hulk hakkab ookeanide hapestumise korral jõudsalt vähenema.   Vaarikad mõjuvad soodsalt viljakusele Laste saamisega seostuvad mõtted ei näi sugugi harvad olevat. Ameerikas tehtud uuringust selgub, et mehed saavad vaarikate söömisega tõsta nii enda viljakust kui ergutada testosterooni tootmist. Naiste puhul võis märgata, et marjades leiduv C-vitamiin vähendab raseduse katkemise riski.   Tänapäeva noortel on insuldi risk kõrgem Kaasaegne maailm on noorte seas insuldiriski vähemalt Ameerika Ühendriikides kasvatanud. Kõigist insuldijuhtumitest moodustavad noorukite ja noorte täiskasvanute omad koguni 15 protsenti. Eestil on veel aega oma järeldusi teha.   Inimestele meeldib tegelikult oma hääl Kõige enam paitab inimeste kõrvu nende enda hääl, hoolimata tagasihoidlikkusest, mida neil kombeks avalikult ilmutada on. Põhjuseks võib olla nii selle tuttavlikkus kui inimeste kalduvus enda suhtes teistest kõrgemat arvamust omada. Viimane pole enesekindluse seisukohast alati halb asi.   Ämblikud püüavad putukaid elektriga Loodusel on kombeks pooljuhuslikult nutikaid lahendusi leida. Bioloogid avastasid, et ämblike võrkudel on loomupärane omadus putukaid elektri jõul ligi tõmmata. Võrgud on enamasti negatiivselt laetud, mil putukad kaotavad lennates paratamatult elektrone, omandades sellega kerge positiivse laengu. 
