Lisavitamiinidest pole kasu
 Inimesed on teiste liikide käekäiguga tihedalt seotud – organism on võime enamike selle normipäraseks toimimiseks hädavajalike vitamiinide tootmiseks ammu minetatud. Kolm laiamahulist uurimistööd rõhutavad aga nüüd, et tasakaalustatud toitumise puhul peaks keha saama neid toidust juba piisavas koguses ja täiendavate vitamiinide võtmine võib suremust isegi tõsta.   Linus Pauling oli eelmise sajandi üks säravamaid teadlasi. 1930. aastate alguses avaldatud keemilise sideme olemust käsitlenud töö muutis ta oma aja üheks silmapaistvamaks nooreks keemikuks ning tõi talle lõppkokkuvõttes Nobeli preemia. Teise revolutsiooni algatas ta paarkümmend aastat hiljem molekulaarbioloogia vallas. Pauling leidis, et sirprakulist aneemiat põhjustab hapnikku transportiva verevalgu – hemoglobiini – tavapärasest veidi erinev elektriline laeng. Väike erinevus mõjutas otseselt seda, kuidas see hapnikuga reageerib.   Pensionieale lähenedes lootis ta aga, et ta suudab teadusmaailma veelkord radikaalselt muuta. Pauling ennustas, et hädavajalikust doosist kordades suurema C-vitamiini annuse võtmine ennetab haigestumist külmetushaigustesse. Oma katsete põhjal oli ta veendunud, et C-vitamiin vähendab sarnaselt ka vähki haigestumist. Lisavitamiinid võisid Paulingi hinnangul eluiga kümnete aastate võrra pikendada. Arvestades, et vitamiinide nimi on tuletatud ladinakeelsest sõnast 'vita' (elu), oleks see neile hüpoteesi paikapidavuse korral veelgi sobivam nimi olnud.   Silmapaistev keemik suri eesnäärmevähki 1994. aastal. Oma elu lõpuni vandus ta, et C-vitamiin oli selle arengut pärssinud. Paulingi tulemusi ei suudetud aga katseliselt juba tema eluajal korrata. Regulaarselt soovitatavast suurema vitamiinide doosi saanud vähihaigete ja kontrollgrupi suremusel polnud mingit olulist vahet. Rohkem kui viisteist tööd on sellest ajast saadik lükanud ümber C-vitamiini ja külmetushaiguste ennetamise vahelise seose.   Teiste vitamiinide käsi pole palju paremini käinud. Soovitatavast kordades suurema doosi võtmise puhul pole eelretsenseeritavates ajakirjades ilmunud töödes kasulikke kõrvalnähte täheldatud. Isegi vastupidi, näiteks peatati 1996. aastal 18 tuhandet suitsetajast katsealust hõlmanud eksperiment, kui vaheanalüüsi kohaselt A-vitamiini  ja beetakaroteeni lisandi võtmise tulemusena kopsuvähirisk nende seas 46% kasvas. Kaheksa aastat hiljem ilmunud 14 töö vaheanalüüs sidus soovitatavast suurema A-, C- ja E-vitamiini annuse kõhuhäirete leevendamise asemel kõrgenenud suremusega.   Ajakirjas Annals of Internal Medicine (AIM) ilmunud kolm tööd toetavad eelnevaid leide veelgi. Selle toimetajate hinnangul isegi piisavalt, et „lugeda multivitamiinide ja mineraalainete juhtum lõpetatuks“ ja soovitada lõpetada nende peale raha raiskamine. Seisukoht põhineb sadade tuhandete inimeste uurimisel.    Töödest esimene kujutab vaheanalüüsi, mis võttis kokku rohkem kui 400 tuhande inimese uurimisel põhineva 24 töö järeldused. Stephen Fortmanni töörühm leidis, et vitamiini- ja mineraalainete lisandite võtmine ei avaldanud vitamiinidefitsiidita inimeste seas südame- ja veresoonkonnahaiguste ja vähi esinemisele ning üldisele suremusele märgatavat mõju. Samuti ei ennetanud E-vitamiin ja β-karoteen vähki haigestumist. Neist viimast seostati taas suitsetajate puhul kõrgenenud kopsuvähiriskiga.   Teises töös võeti vaatluse alla kuus tuhat rohkem kui 65 aasta vanust endist arsti. Tosina aasta vältel võtsid katsealused vastavalt platseebot või multivitamiine. Iga paari aasta tagant kontrolliti nii nende üldist vaimset võimekust kui sõnalist mälu. Terve uuringu vältel ei esinenud katsegruppide sooritusvõimes märgatavaid erinevusi.   Viimaks uuriti vitamiinide mõju 1708 kelaatravis osalevale ja eelnevalt infarkti saanud patsiendile. Pea viis aastat hiljem tehtud vahekokkuvõtte alusel polnud traumaatiliste sündmuste kordumise sageduses vastavalt platseebot või multivitamiine võtnud inimeste puhul taas olulist vahet. Erinevalt eelnenud töödest kimbutasid uuringut katsealuste järjekindlusega seotud probleemid.   Kokkuvõtlikult ilmestavad leiud AIM toimetajate sõnul, et  (näiteks Ameerika Ühendriikides 2010. aastal 28 miljardi dollari suuruse käibega) vitamiinide turg on selgelt ülepaisutatud. Soovitatavast päevanormist suurema vitamiini annuse võtmisel pole tervisele olulist mõju ning see võib teatud juhtudel isegi kahjulik olla. Erandiks on D-vitamiin, mille ennetavalt võtmine võib teatud riskigruppides, näiteks vanemate inimeste seas, kukkumisest tingitud traumade hulka vähendada.   Tasub rõhutada, et uurimused ei õõnesta vitamiinide poolt kehas mängitava rolli tähtsust. Ent tööstusriikides elavatele inimestele omane toidusedel peaks enamikel juhtudel kindlustama, et organism saab neid erinevalt umbes 150 aasta tagusest ajast niigi külluslikult. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
