Algandmed kaovad hämmastava kiirusega
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Katsete täpne dokumenteerimine ja nende tulemuste talletamine peaks olema teadusliku meetodi üks põhialuseid. Ajakirjas Current Biology ilmunud uurimus näitab aga, et vähemalt ökoloogia vallas väheneb võimalus uurimuste algandmetega tutvumiseks aasta kohta pea viiendiku võrra.   Timothy Vinesi töörühm võttis vaatluse alla 516 aastatel 1991-2011 avaldatud tööd. Seejuures keskendus Vines kolleegidega uurimustele, mis põhinesid loomade ja taimede suuruse mõõtmisel. Katseprotokollid pole antud valdkonnas kümneid aastaid muutunud. See suurendas valimi ühetaolisust. Kuigi 20 aastat pole teaduses väga pikk aeg, suutis töörühm uurimustega seotud algandmeteni jõuda vaid murdosal juhtudest.   Tihti sai saatuslikuks juba esimene samm – nii uurimuses antud autori e-posti aadress kui veebiotsingu tulemusena leitud kontaktid olid vananenud. Tööde hulk kahanes juba sellega neljandiku võrra. Ent isegi kirjadele, mis teoreetiliselt oleks pidanud aadressaadini jõudma, ei saadud 53 protsendil juhtudest mingit vastust. Viimaks nentisid seda teinud autorid pea 40 juhul, et uurimuse algandmed on kättesaamatud või aastate vältel kaotsi läinud. Sagedasti sai takistuseks kasvõi asjaolu, et andmeid hoiti disketil, mille lugejaid enam tihti ei kohta.   Lõppkokkuvõttes suudeti vanemate uurimuste algandmeid hankida vaid kümnel protsendil kõikidest juhtudest. Nii tõusis võimalus, et need on kättesaamatud, iga aastaga 17 protsenti. Ent isegi kõige hiljutisemaid töid kaasates tõusis andmete hankimise keskmine edukus vaid poole võrra.   Kuigi erinevate teadusvaldkondade traditsioonid on kergelt erinevad, on eelnevates töödes jõutud sarnaste tulemusteni. Näiteks aasta alguses läbiviidud uuringus suudeti eelneval aastal ilmunud uurimuste toorandmeteni jõuda kuuel juhul kümnest.   Samas on märgata paranemismärke. Üha enam ajakirju nõuavad, et autorid lisaksid algandmed vabalt ligipääsetavatesse andmebaasidesse. 
