Saudi Araabiast leiti esimesed sauruste säilmed
Toimetaja Piret Ehrenpreis Araabia poolsaarel sauruste kivistisi just tavaliselt ette ei tule. Rahvusvaheline teadlastegrupp on nüüd aga tuvastanud esimesed tõendid selle kohta, et ka Saudi Araabias jalutasid kunagi ringi hiidsisalikud. Sellest andsid tunnistust ühe brontosauruselaadse hiiglase selgroolülitükike ja ühe lihasööja hammas, vahendab Phys.org.  Leiud tulid päevavalgele riigi loodeosast Punase mere rannikult. Nii võib arvata, et seal, kus praegu laiub kõrb, oli kunagi mererand, mis oli üle puistatud kunagiste mereroomajate ja dinosauruste luude ja hammastega.   Uppsala ülikooli teadlane Benjamin Kear tõdes, et dinosauruste kivistised on Araabia poolsaarel väga haruldased. Seni on leitud ainult üksikuid väikseid luukilde. Kõnealused leiud on seda tähelepanuväärsemad, et olendid, kellele need kuulusid, on tegelikult ka tuvastatavad.   Põhjus, miks sellised leiud sealkandis nii haruldased on, peitub tõsiasjas, et vastavaid kivistisi säilitavaid settekivimeid, mille päritolu ulatuks tagasi sauruste aega, on piirkonnas väga vähe. Sauruste perioodil oli praeguse Araabia ala suuresti vee all, olles otsapidi seotud Aafrika kirdeosa rannikualadega.  Leitud hambad ja luud on hinnanguliselt 72 miljonit aastat vanad. Arvatavalt võis hammas kuuluda kahel jalal liikunud kuuemeetrisele lihasööjast abelisaurusele, kes oli kaudselt sugulane türannosaurustele. Teine arvatav sauruseliik võis olla umbes 20-meetriste titanosauruste esindaja. Sarnaste sauruste säilmeid on leitud Põhja-Aafrikast, Madagaskarilt ja ka Lõuna-Ameerikast.  Vastavad uuringutulemused avaldati ajakirjas PLOS ONE. 
