Eesti pinda tabas mullu üle saja tuhande välgulöögi
Seda on märgatavalt rohkem perioodi 2005-2013 keskmisest, milleks on 70 tuhat pilv-maa välku aastas. Mullusest veel rohkem välku lõi aastatel 2010 ja 2011, vahendas EMHI Tartu ülikooli doktorandi Sven-Erik Henno uurimust. Kõige äikeselisemaks päevaks oli Lääne- ja Põhja-Eestis 9. august. Kirde-Eestis domineerisid aasta kokkuvõttes 26. juuni äikesetormid. Ida- ja Lõuna-Eestis jäi aasta kõige äikeselisem päev paljudes kohtades aga äikesehooaja algusesse ja esines mais või juuni algul. Uurimus kirjutab, et välkude jaotus kuude lõikes oli möödunud aastal küllaltki huvitav. Mais ja juunis oli neid perioodi 2005-2013 keskmisest 2-3 korda enam. Juulis seevastu esines vaid veidi üle 12 tuhande pilv-maa välgu, mis on 40 protsenti tavapärasest. Kõige äikeselisem oli august kui registreeriti 33912 pilv-maa välku ehk ligi kaks korda tavapärasest enam. Tavalisest suurem oli välkude arvukus ka septembris. Äikesehooaja algus aprillis ning lõpp oktoobris oli keskmisest tunduvalt rahulikum, registreeriti vaid üksikuid välgulööke. Äikesepäevade arv (ööpäevaga vähemalt kolm registreeritud pilv-maa välku linnast 15 kilomeetri raadiuses) oli möödunud aastal vahemikus 12-21, kõigi linnade keskmine oli 16,6. Kõige enam oli äikesepäevi Pärnus ja Võrus, kõige vähem aga Tõrvas.
