Aju struktuur määrab valutundlikkuse
Uuringu juhtivteaduri, professor Robert Coghili väitel seostuvad individuaalsed erinevused aju kindlates regioonides paikneva hallolluse hulgas inimeste erineva valutundlikkusega. Aju koosneb nii hall- kui ka valgeollusest. Hallollus töötleb informatsiooni sarnaselt arvutile, valge ollus koordineerib aga suhtlust erinevate ajuosade vahel. Teadlaste rühm uuris aju hallolluse hulga ja inimeste individuaalse valutundlikkuse vahelisi seoseid, käsitledes 116 tervet vabatahtlikku. Valutundlikkust testiti katsetes, kus käel või jalal asuvat väikest nahatäppi kuumutati kuni 50 oC-ni. Valutundlikkuse testimise järgselt tehti osalejatele MRI skaneeringud, mis näitasid pilte aju struktuurist. Selgus, et kõrgema valuintensiivsusega inimestel on nendes ajuregioonides, mis tegelevad tähelepanu kontrolli ja sisemiste mõtetega, hallollust vähem. Sellised ajuosad hõlmavad tagumist vöökääru, kuklasagara ees paiknevat kiirusagara osa ning tagumise kiirukääru alasid. Tagumine vöökäär ning kuklasagara ees paiknev ala moodustavad osa võrgustikust, mis seostuvad unistusse vajudes vabalt rändavate mõtetega. Selline kohustusteta tegevus võib konkureerida aju aktiivsusega, mis tekitab valukogemuse ehk teisisõnu võib neil inimestel, kes rohkem unistavate ja oma mõtetes kohustustevabalt tegutsevad, olla väiksem valutundlikkus. Tagumise kiirukääru alad mängivad tähtsat rolli tähelepanu koondamisel. Need inimesed, kes suudavad paremini keskenduda, võivad olla parimad ka valu kontrolli all hoidmisel. Sellised strukturaalsed erinevused ajus loovad aluse parema ravikäsitluse väljaarendamiseks, seda nii diagnostilises, ravi kui ka ennetuslikus mõttes. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Pain. Loe lisa:Brain structure shows who is most sensitive to pain (Science Daily)
