Tehismeduus sirutab tiibu
Leidurid on lööktiibseid õhusõidukeid ehk ornitoptereid üritanud luua juba lennunduse alguspäevist saadik. Robootika areng on viimasel kümnendil tõepoolest ka kontrollitava lennutrajektooriga mehitamata prototüüpide loomise viimaks võimalikuks muutnud. Paraku on selle käigus selgunud, et tüüpiliste putukaid matkivate ornitopterite õhus hõljuma panemine on omaette väljakutse. Topteri lendu juhtivad kontrollsüsteemid muutuvad eesmärki täita üritades tarbetult keerukaks. New Yorgi ülikooli matemaatikud eesotsas Leif Ristrophi ja Stephen Childressiga otsustasid lahendust otsida vee alt. Meduusid on insenere juba pikalt paelunud. Algelised loomakesed suudavad keskse närvisüsteemita liikuda äärmiselt efektiivselt. Kella meenutava lihase kokkutõmbumine tekitab veejoa, mis loomakest edasi lükkab. Ristrophi töörühma ehitatud veidi üle kahe grammi kaaluv tehismeduus kasutab õhus püsimiseks nelja kaheksa sentimeetri pikkust tiivakest. Tillukese elektrimootori toel teevad need sekundis 20 lööki, tekitades allapoole suunatud õhujoa. Liikumissuuna muutmiseks kasvatatakse soovitud suunal tiivalöökide sagedust. Samal ajal on ornitopter ise juba olemuselt stabiilne. Järgmise sammuna plaanib töörühm vabaneda välisest energiaallikast ning asendada juhe patareiga. See seab aga paratamatult maksimaalsele tegevusajale kindlad piirid. Keeruka kontrollsüsteemi puudumine peaks aga energiatarvet oluliselt vähendama. Pikemas perspektiivis saaks ornitoptereid kasutada keskkonnaseireks või luure otstarbel. Töörühma uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes. 
