Kaljuiibised otsivad täiuslikku kooskõla
Väidetavalt märkasid inimesed esimest korda V-kujulise rivi poolt pakutavaid eeliseid teise maailmasõja ajal, kui liitlaste pommituslennukite piloodid täheldasid märgatavat kütusesäästu. Nii või teisiti on kinnitatud, et tiivaotsa ees lendava lennuki tuules hoidmine vähendab kütusekulu kuni viiendiku võrra. Loomulikult pakkus see ornitoloogide jaoks elegantset selgitust ka osade rändlindude parvede kujule. Lindude loomulikus tingimustes uurimisega seonduvate raskuste tõttu on nähtust käsitlevad uurimistööd jäänud aga suuresti teoreetiliseks. Aastate vältel on muidugi näiteks leitud, et lindude energiasääst näib olevat reaalne nähtus – tagapool lendavate lindude südamed löövad aeglasemalt. Kuid sama head olid ka konkureerivad selgitused, näiteks parve turvalisuse kasvatamine või juhtlindude parem navigatsioonioskus. Samuti jäi ebaselgeks, kuidas seda energiasäästuks rakendavad liigid oma tegevust piisava täpsusega koordineerinud oleks, nagu aerodünaamika teooria ennustab. Tiiva liikumine muudab nimelt tekkiva õhukeerise täpse asukoha raskemini tuvastatavaks kui fikseeritud tiiva puhul. Tasuta tõstejõudu pakub aga keerisest vaid osa. Seega tekkis osades teadlastes isegi kahtlusi, kas lindude meeled oleks nendest kasu lõikamiseks üldse piisavalt tundlikud. Kaks aastat tagasi avanes Steven Portugali töörühmal harukordne võimalus nähtust lähemalt uurida. Kaljuiibised kadusid Kesk-Euroopast juba neli sajandit tagasi, ent viimastel aastatel on üritatud regiooni kunagist populatsiooni taastada. See hõlmab endas ka ülikerglennukite abil noorlindudele nende aastaajaliste rännumustrite õpetamist. Seega olid õpetust saavad linnud inimestega piisavalt kohanenud, et 14 linnu tiibade külge paariks tunniks täpsemateks vaatlusteks vajalikke sensoreid kinnitada sai. Kogutud andmete analüüs paljastas midagi üllatavat. Lindude tiivad järgisid valdava enamiku ajast täpselt nende ees lendava linnu tiivaotsa faasi. Aeg-ajalt sattusid iibised siiski väliste tegurite tõttu täpselt ees lendava linnu taha, kus keeris nad allapoole kiskus. Linnud kompenseerisid seda koheselt, hakates lehvitama tiibu vastasfaasis. Viimane kinnitab, et vähemalt iibised otsivad V-kujulises rivis lennates aktiivselt kõige ökonoomset lennutrajektoori. Mitmed V-rivis lendamisega seotud aspektid jäävad aga veel mõistatuseks. Pole selge, kas seda kasutavad linnud valivad ökonoomsema lehvitamissageduse instinktiivselt või on tegu õpitava oskusega. Portugali läbiviidud uurimus näib igal juhul kinnitavat, et linnud ei oska sünnist saati V-kujulises rivis lennata. Õpetatava parve liikmed valisid alguses juhuslikumat sorti trajektoori. Samas demonstreerib töö, et linnud suudavad oskuse omandada ka täiskasvanud liigikaaslaste abita. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.
