Kofeiin võib mälujälgede moodustumist mõjutada
Kohvis leiduv kofeiin on tõenäoliselt maailma enim kasutatav stimulant. Ühendi tarbimine peletab ajutiselt väsimust ja tõstab tähelepanelikkust. Seega pole ime, et mitmed erinevad uurimisgrupid on üritanud välja selgitada, kas kofeiin mõjutab kuidagi ka mälujälgede moodustumist. Eeldused selleks on olemas. Näiteks üks mälu ja õppimisega seotud hipokampuse ajurakkude populatsioonidest peaks olema kofeiini suhtes ülitundlik. Piirkonna neuronitel leidub rohkesti retseptoreid, mille külge kofeiin end aheldada saab. Alternatiivselt on teada, et ühend tõstab noradrenaliini taset. Neurohormoon osaleb otseselt õpitu kinnistamises. Lisaks on esialgsed katsed näidanud, et stimulandiga täiendatud nektarit joovad mesilased leiavad tõepoolest korjealasid paremini üles. Inimeste puhul pole aga teaduslikus kirjanduses järeldused nii selged olnud. Tavaliselt on kofeiini positiivne mõju avaldunud vaid teatud tingimustel. Näiteks juhul, kui enne treeningsessioone kofeiinitablette võtnud katsealused olid ekstravertsete iseloomujoontega. Põhjuslikkuse võrgu lahtiharutamist on raskendanud asjaolu, et enamikel juhtudel on katsealustele kofeiini antud enne õpisessiooni algust. See tähendab aga omakorda, et õppimist võisid mõjutada juba ühendi teised tegurid – peletatud väsimus, kiirenenud informatsiooni töötlus jne. Michael Yassa otsustas seega seda teha pärast õpisessiooni. Katse tarbeks värbas ta kolleegidega 160 vabatahtlikku, kes muidu kohvi ega teisi kõrge kofeiini sisaldusega jooke regulaarselt joonud polnud. Vahetult enne katset kontrollis töörühm igaks juhuks, et nende organismis ühendit ega selle lagunemisprodukte eksperimenti mõjutavas koguses ei leidu. Katses osalejad pidid seejärel kategoriseerima etteantud piltidel kujutatavad esemed siseruumides või väljas kasutatavateks. Enne laborist lahkumist paluti neil alla neelata platseebotablett või reaalselt 200 milligrammi kofeiini sisaldanud kettake. Sama palju kofeiini on umbes kahes tassis kohvis. Järgmisel päeval pidid katsealused jagama etteantud pildid kolme erinevasse klassi – uuteks, eelmisel päeval nähtuteks või neid pelgalt meenutavateks. Eksperimendi ülesehitus aitas eristada lihtsat mustrite äratundmist üksikasjalikemast mälujälgedest. Tulemused ei olnud aga vapustavad. Nii vastavalt kofeiini- kui platseebotablette söönud katsealused suutsid vanu ja uusi pilte võrdväärselt hästi eristada. Vahe polnud isegi statistiliselt oluline. Veidi teine lugu oli eelnevalt nähtud piltidele sarnanevate esemete ära tundmisega. Kofeiini saanud katsealused suutsid siin juba platseebot söönud katsealuseid statistiliselt olulisel määral edestada, kuigi mitte väga palju. Sarnast efekti nähti korduskatses, kus katsealustele anti 300 milligrammi kofeiini, kuid mitte eksperimendis, kus doosi langetati saja milligrammini. Sarnaselt kadus stimulandi mõju, kui seda anti katsealustele alles järgmisel päeval, pelgalt tund enne testi. Viimane vihjab, et kofeiini mõju avaldub mälujälgede talletamise ajal. Paraku ei võimalda uurimustulemuste statistiline olulisus sarnaselt eelnevatele töödele kofeiini mõjude kohta midagi lõplikku ega kindlat öelda. Katsegrupp polnud selleks lihtsalt piisavalt ühetaoline. Samalaadselt ei võimalda valim regulaarselt kohvi joovatel inimestel oma pahet avaldunud efekti kasutades õigustada. Vähemalt hetkel, mil nendega katseid tehtud pole. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.
