Emad hoiavad töölisi munemast sarnaste signaalidega
Ühiseluliste putukate kolooniates rajaneb munade munemine ainuisikuliselt emadel. Tööliste munasarjad on taandarenenud. Kuigi esialgu võib tunduda, et elukorraldus on töölistele oma geenide levitamise seisukohalt ebasoodne, tasub meeles pidada koloonia liikmete lähisugulust. Pesa heal järel hoidmine kindlustab niigi, et nende geene piisavalt paljundatakse. Seletus oleks ammendav, kui kõik pesaliikmed oleks üksteise kloonid. Seega tekitab ema valik endiselt probleeme. Ühe tunnustatud hüpoteesi kohaselt kasutavad emad tööliste enda viljakuse alla surumiseks feromoone – kergesti lenduvaid süsivesinikke. Nende registreerimine ei mõjuta mitte ainult tööliste käitumist, vaid ka otseselt nende füsioloogiat. Teise võimaluse kohaselt peegeldavad need ausalt emade kõrget viljakust ja signaliseerivad töölistele, et mõistlikum oleks paljunemine tema hooleks jätta. Nii või teisiti viib ema feromoonide puudumine ehk enamasti ema surm enamike liikide puhul tööliste katseteni ise mune muneda. Hüpoteeside paikapidavuse kontrollimine peitub emade kasutatavate feromoonide mitmekesisuse uurimises. 'Kontrolli-hüpoteesi' korral oleks see suhteliselt suur. Bioaktiivsed ained peaksid sammu pidama tööliste vastupanuvõimega ning pidevalt muutuma. Seniajani oli aga täpsemalt uuritud vaid meemesilaste, mullamurelaste ja teatud termiitide vastavaid feromoone. Rahvusvaheline töörühm kirjeldab nüüd uues töös lisaks kõrbesipelga, hariliku herilase ja karukimalase vastavaid feromoone. Veel üksindust eelistav liikide ühine eellane elas peaaegu 150 miljonit aastat tagasi. Kuna ühiseluline eluviis tekkis alles pärast seda, ootasid mitmed teadlased, et emade feromoonid on suhteliselt erinevad. Analüüsi kohaselt sai aga neid kõikide liikide puhul liigitada küllastunud süsivesinike hulka kuuluvate alkaanide sekka. Kontrollkatsetes leiti, et emade poolt külluslikult toodetavad lenduvad süsivesinikud muutsid töölised viljatuks isegi kolme põlvnemisliini-üleselt. Nii mõjusid kõrbesipelga ema feromoonid ka karukimalaste töölistele. Viimane toetab pigem viljakussignaali-hüpoteesi. Samuti võivad leiud töö autorite sõnul vihjata, et sarnast signaalmehhanismi kasutasid juba kõigi kolme liigi ühised eellased. Nende eluviisi tõttu pidi see aga toona täitma mõnda teist eesmärki. Tõenäoliselt kasutati seda isaste ligimeelitamiseks või teiste emaste tõrjumiseks. Sama signaal oleks võinud olla tähenduslik ka emase järeltulijatele ning lükanud tütreid viljatuks jäämise ja oma lähisugulaste eest hoolitsemise suunas. Autorid nendivad siiski, et välistada ei saa ka stsenaariumi, mille kohaselt on feromoonide universaalsus tingitud lihtsast konvergentsist. Evolutsioon kaldub sarnaste probleemide ja keskkondade korral leidma sarnaseid lahendusi. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.
