Känguru või tuhnik? Portugal või Holland esimesena Austraalias
Tegemist on taskuformaadis religioosse kirjatükiga, mille loomisajaks peetakse perioodi ajavahemikus 1580-1620. Kirjatükk asub praegu Pariisis keskaegsele kunstile keskendunud Les Enluminures' kunstigaleriis ja on seal müügiks. Teksti kõrval ongi erilist tähelepanu köitnud just kas kängurut või vallabit kujutav loom ja kaks inimfiguuri, kes meenutavad Austraalia või mõne Kagu-Aasia piirkonna pärismaalasi. Vaidlus selle üle, milline Euroopa rahvas esimesena Asutraaliasse jõudis, pole ikka veel ühese vastuseni jõudnud. On teada, et hollandi meresõitja Willem Janzoon oma laeval Duyfken jõudis Cape Yorki 1606. aastal. Samas on ka võimalus, et Portugali meresõitjad jõudsid hollandlastest ette. Arvestades Portugali mereimpeeriumi võimsust 15.-17. sajandini ja nende meresõitjate suurepäraseid oskusi, pole sugugi uskumatu, et see võis nii olla. Portugali meresõitjate kasuks räägivad ka näiteks Dieppe kaardid ja mitmed Portugali reliikviad, mis on Austraalia rannikul mitmest kohast päevavalgele tulnud. Suurema osa neist on aga siiski teadlased kahtluse alla seadnud.   Oletatav känguru polegi känguru? Siiski on võimalik, et käsikirjal kujutatud loom on hoopis keegi teine kui känguru. Nii mõneski mõttes on leitud siin sarnasusi hoopis tuhnikuga. Näiteks viitavad sellele looma võrdlemisi pikalt väljaulatuv ja otsast tömp kärss, pikad ja peened kõrvad, jõuline rindmik ja jäsemete proportsioonid. Kuigi ka känguru nina on suhteliselt väljaulatuv, on see tuhnikute puhul veelgi silmatorkavam. Joonistusel kujutatud looma puhul on selgelt näha ka selle tömp ots. Niisiis on palju tõenäolisemalt tegu loomaga, kes pärineb Portugalile märksa lähemalt kui Austraalia. Näiteks on nad laialt levinud Sahara-taguses Aafrikas, kus tuhnikute leviala ulatub kuni läänerannikuni. See on aga piirkond, kus portugallased rajasid oma kauplemispunkte 15. sajandil. Tõsiasi, et käsikirja kaunistanud kunstnikule võis elus tuhnik nii ilusti poseerida, on vähetõenäoline. Küll aga on teada, et Portugali valitsejad armastasid koguda haruldasi loomi juba sajandeid enne käsikirja loomist. Seega on kirjutisel kujutatud looma känguruks pidamine üsna küsitav ja koos sellega ka Portugali meresõitjate Austraalia-vallutus enne hollandlasi.
