Mudel ennustab sotsiaalvõrgustike hukku
Teadlaste arvates (.pdf) on sotsiaalvõrgustiku sarnasus nakkushaigusega välja teenitud seetõttu, et nähtus levib kiiresti ja kontaktselt, just nagu gripp. Ja nagu igaüks, kes on selle haiguse läbi põdenud, teab, siis gripiepideemia lõppeb pea sama kiiresti kui algas. Meie immuunsüsteem alustab haigusetekitaja vastu võitlust ja saab sellega lõpuks hakkama. Lisaks jääb keha tükiks ajaks immuunseks, mistõttu veel haiged ei saa meid uuesti nakatada. Nii saabub neilgi kätte aeg terveks saada või ära surra. Nakkuse põhjustaja kaob tükiks ajaks ajutiselt vallutatud elukeskkonnast ära. Surma äramärkimine teenib siin õppetunni võimalust rõhutamaks, et gripp on päriselt eluohtlik nakkus. Hoolimata sellest, et sarnaneb väga palju lihtsama külmetusega. Võime ju möödaminnes püstitada küsimuse, kas sotsiaalvõrgustumine sarnaneb rohkem ühekordsele külmetusele või keeruliste tagajärgedega gripile? Kuid tänane põhiküsimus on hoopiski mujal. Nimelt, kas Facebooki lembus võiks lõppeda nagu mõni haigus – ühel päeval ärkate üles ja te polegi enam selle organisatsiooni liige. Princetoni teadlased John Cannarella ja Joshua A. Spechler arvavad, et vaevast pääsete kusagil 2016. aasta paiku. Teadlased viitavad sotsiaalvõrgustike leviku soodsale kasvukeskkonnale alates 2003. aastast, kui sündis MySpace. Parimal hetkel oli sellel kasutajaid üle 75 miljoni inimese ja Rupert Murdochi meediaimpeerium News Corp ostis 580 miljoni dollari eest firma üles. Aastal 2011 hinnati allesjäänut tühise 35 miljoni USA dollari suuruseks. Tänaste suurte tegijate Facebooki ja Twitteri hinnaks on vastavalt 140 miljardit ja 35 miljardit dollarit. Igasugune haigusega võrdlemine muudab paljud investorid vägagi närviliseks, võibolla isegi närvihaigeks. Tüüpiline nakkushaiguse mudel sisaldab kolme populatsiooni osa, milles ühed on võimalikud haigestujad, ühed reaalselt nakatunud ja üks grupp on haigusest tervenenuid. Ajas nende vahekord muutub. Kui loota, et keegi ära ei sure, siis on nakatumise ja tervenemise tempod proportsionaalsed. Ühiskonnal tasub teha ravile kulutusi, kui suudavad muuta haigestuja kohta tulevate tervenejate arvu suuremaks uute haigestujate omast. Sellisel juhul pidurdub haiguse kandjate arvukuse tõus ja hakkab seejärel langema. Visuaalselt on seda lihtne ette kujutada kõrge mäena, mille vasakult poolt ülesronimine kirjeldab haigestumist ja paremale langev teine külg koos mäe jalamiga iseloomustab tervenemist. Just samasuguse pildi saab näiteks MySpace kasutajate aktiivsusest ehk iganädalaste päringute arvust. Teatud mõttes võib iga kasutajat vaadelda kui elumärke andvat nakkuse pisikut. Aga selles mudelis on väike probleem. Juhul kui sotsiaalvõrgustiku kasutaja on nagu pisik, siis peaksid kõik pisikud elama enam-vähem sama kaua. See tähendab, et hiljem võrgustikuga liitunud isikud peaksid selles viibima sama kaua kui esimesed liitujad. Tegelikkus on teistsugune. Esimesed liitujad on tavaliselt kõige vastupidavamad ja need, kes lisanduvad hiljem, kipuvad ka esimestena lahkuma. Hilisemad tulijad liituvad seal olijate pärast. Kui lõpuks hakkab keegi lahkuma, tõmbab ta esmalt kaasa neid, kes liitusid hiljem. Teadlased võtsid taolise tervenemise või lahkumise osamõju dünaamika arvesse ja leidsid, et juhul kui kogu populatsiooni tekib tervenemise seeme, on sotsiaalvõrgustiku kadumine lõpuks paratamatu. Iseküsimus on – millal? Kasutades Google abil otsinguaktiivsuse andmeid, allus Myspace’ga juhtunu hämmastava täpsusega uue mudeli kirjeldusele. MySpace’i andmete Facebooki omadega asendamisel saadi kõver, mis paigutab „haiguse“ tipu eelmisesse aastasse. Hetkel on toimumas langus ja kõige varajasema ennustuse järgi leiab suur puhastumine aset alanud aasta teisel poolel ning pessimistlikuma ennustuse järgi olete nakkusest vaba aastal 2017. Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
