Lähigalaktikast leiti supernoova
Teisipäeva õhtu oleks võinud University College Londoni astronoomia tööseminarile tulnud bakalaureuse tudengitele kujuneda täiesti tavaliseks, kui nende juhendaja Steve Fossey poleks teleskoobiga märganud Suure Vankri tähtkujus asuvas Sigari galaktikas (M82) uut tähte. Astronoom aimas, et tegu on supernoovaga. Alternatiivsete selgituste hülgamise järel saatis ta oma California Tehnoloogiainstituudi kolleegidele vastava märgukirja, kellel õnnestus aimduste kontrollimiseks saada vaatlusaega juba samaks õhtuks. New Mexico osariigis asuva teleskoobiga kogutud andmete analüüs kinnitas, et tegu on Ia-tüüpi supernoovaga ehk plahvatanud valge kääbusega. Juhtiva hüpoteesi kohaselt süttivad kääbused supernoovana, kui need nende lähistel asuvalt kaaslaselt piisavalt gaasi röövivad. Lisamass viib kontrollimatu termotuumasünteesini, mille käigus vabanev energia tähe ribadeks rebib. Teise selgituse kohaselt ületatakse kriitiline mass kahe valge kääbuse ühinemisel. Kuna Sigari galaktika asub kosmilises mõistes suhteliselt lähedal, pakub see suurepärast võimalust hüpoteeside proovile panemiseks. Täpse mehhanismi väljaselgitamine on tähtis, kuna Ia-tüüpi supernoovasid rakendatakse kosmiliste vahemaade hindamiseks vajaliku mõõdupuuna. Kriitilise massi väärtus on esimese selgituse kohaselt alati sama, misläbi sõltub supernoova eredus peaasjalikult nende kaugusest. Sama tehnikat kasutades tõestati näiteks, et universum paisub kiirenevas tempos. Spektri analüüsimine näitas lisaks, et esialgset nimetust PSN J09554214+6940260 kandev supernoova on alles eredamaks muutumas, mis avab astronoomidele võimaluse selle evolutsiooni üksikasjalikult jälgida. Ennustuste kohaselt saavutab selle tähesuurus maksimaalse väärtuse kahe nädala pärast. Kui hetkel on võimalik amatöörastronoomidel seda teleskoopidega vaadelda, siis 5. veebruariks peaks olema võimalik seda märgata ka binoklitega.  PSN J09554214+6940260 asukoht. Stellarium Tegu on ühe kõige lähemal plahvatanud supernoovaga, mida viimastel aastatel märgatud. Viimati nähti nii eredat täheplahvatust 1987. aastal, mil registreeriti isegi 168 tuhande valgusaasta kaugusel asuva SN 1987A poolt teele saadetud neutriinosid. Määramatuse piirides võib 1993. aastal nähtud supernoova SN 1993J vastleitust isegi lähemal asuda, kuid uus supernoova kujutab selle poolt pakutava informatsiooni poolest tõenäoliselt rikkalikumat varalaegast. Loe lähemalt:Classification of Supernova in M82 as a young, reddened Type Ia Supernova (AstronomersTelegram)UCL students discover a supernova (University College London)
