Lõugjalalised eristavad värve erakordselt kiiresti
Kuid mõnedel loomadel on fotoretseptoreid rohkem kui inimesel ja värvitaju seega küllap ka parem. Mõnedel lindudel ja roomajatel on retseptoreid nelja tüüpi, mõnedel liblikatel koguni kuut. Aga soojade merede korallrahudel elutsevatel koorikloomadel lõugjalaliste seltsist, neil mitmekümne sentimeetri pikkusteks kasvada võivatel tugevate sõrgadega elukatel, on silmades lausa 12 erisugust tüüpi fotoretseptor-valke. Miks nii palju? Seda ei osatud seni aimata, sest arvatakse, et 4-7 tüübist peaks piisama üldse kõigi võimalike värvide nägemiseks siin päikese all. Nüüd aga avastasid Hanne Thoen Austraaliast Queenslandi ülikoolist ja ta kolleegid, et lõugjalalistel käib värvide nägemine hoopis iseäralikul viisil. Nad tegid loomakestega katseid, milles seadsid toidupala saamise sõltuvusse värvitoonide eristamisest ning märkasid, et katseloomad ei suutnud mõningaid värvitoone, näiteks tumekollast ja heleoranži, teineteisest siiski eristada. Kuid põhilistel värvidel suudavad lõugjalalised vahet teha väga kiiresti ja tundub, et ka väiksema pingutusega kui inimesed ja kõiksugused muud olendid. Põhjus paistab olevat selles, et lõugjalalised suudavad tänu oma 12 fotoretseptorile eristustöö ära teha juba silmas. Inimesel saadab aga silm erisugustelt fotoretseptoritelt saadud signaalid kõigepealt ajju ja alles aju hakkab neid omavahel kõrvutama ning värvusi välja selgitama. Sellise nipiga suudavad lõugjalalised värviküllases, kuid ohtlikus korallrifi maailmas hõlpsamini orienteeruda, oletavad teadlased nüüd ajakirjas Science, kus nad oma uurimistööst kirjutavad.  
