Kas puhtus on nuhtlus?
Kolm naabrit – Eesti, Soome ja Venemaa Karjala piirkond on üsna sarnased. Ühesugune kliima, inimeste geneetiline taustki on suures osas sama, kirjutab Villu Päärt Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Kuid peamiselt lapseeas alguse saava 1. tüüpi diabeedi osas on erinevused väga suured. Soome on 1. tüüpi diabeeti haigestumises maailmas number üks. Karjalas on elutingimused Soomega võrreldes oluliselt viletsamad, kuid ka diabeeti haigestutakse seal umbes kuus korda vähem. Venemaa ja Soome vahel on elutingimuste ja hügieenistandardite poolest Eesti, kus diabeeti haigestumist on 2,5 korda vähem kui Soomes. Viimase saja aasta jooksul on keskkond meie ümber väga oluliselt muutunud: ehitatud on veevärgid, kanalisatsioonid, igapäevaseks on saanud pastöriseeritud piim ja toiduained, mis püsivad tarvitamiskõlblikud mitmeid kuid. Sellel elumuutusel on oma hind. Juba 1950ndatel märgati arenenud lääneriikides, et astmasse ja allergiasse haigestumine näitab tõusutrendi. Viimase paarikümne aastaga on Ida-Euroopa läänele hügieenistandardite osas tublisti järele võtnud, sellega koos on kasvanud lastel ka näiteks allergiatesse haigestumine. Sama võib öelda diabeedi puhul. Kui 1990ndatel haigestus 1. tüüpi diabeeti Eestis alla 15-aastastest lastest aastas üks kümnest tuhandest, siis praeguseks on haigestumine 2,5 korda tõusnud. Helsingi ülikooli teadlaste eestvõttel on juba kuus aastat töötanud rahvusvaheline teadusprojekt Diabimmune, mis püüab leida laste diabeeti haigestumise põhjuseid. „Projekti idee on testida hügieenihüpoteesi paikapidavust,“ ütles Tartu Ülikooli lastekliiniku pediaater Aleksandr Peet. Hügieenihüpotees püüab leida seletusi, miks astma, allergia, aga ka mitmed autoimmuunhaigused – 1. tüüpi diabeet, gluteeni talumatus, reumaatilised liigesehaigused on viimasel poolsajandil muutunud sagedasemaks. Hüpoteesi järgi tuleks põhjusi otsida elukeskkonnast – väikelapsed puutuvad pisikutega vähem kokku. Immuunsüsteem, millel pisikute tõrjumise tööd on vähem, istub seetõttu piltlikult öeldes käed rüpes ning asub otsima uusi väljundeid. Võimalusi on kaks: tekivad liiga ägedad reaktsioonid mõne kehavälise aine suhtes, olgu selleks siis piim, õietolm või kassikarvad. See väljendub allergiana. Teisel juhul otsustab immuunsüsteem hakata võõraks pidama ja ründama keha enda rakke. Just nii tekib 1. tüüpi diabeet, kui kõhunäärmes insuliini tootvad rakud hävivad. Haigus annab tunda alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid väike osa. Haigusele ravi tänasel päeval ei ole, diabeedihaige peab kogu elu endale iga päev insuliini süstima. Uuringus on vaatluse all kolme piirkonna lapsed – Soomest Espoost, meilt Lõuna-Eestist ning Karjalas Petrozavodskis sündinud. Kokku on igas riigis uuritud rohkem kui 2000 vastsündinut, kelle hulgast sõeluti välja need, kellel on geneetiline eelsoodumus 1. tüüpi diabeedi tekkeks. Selleks analüüsiti vastsündinud laste nabaväädiverd ning otsiti geenivariante, mis tõstavad diabeeti haigestumise riski. Nii jäi pinnale igast riigist 300 nö riskilast, kellel on pärilikud eeldused diabeeti haigestuda. „Kuid mitte kõik need lapsed ei jää haigeks. Tartus on praeguseks nüüd juba 4-5 aasta vanuseks saanud riskilastest diabeet tekkinud ühel, veel 3-4 on sellist, kellel kõikide tunnuste järgi haiguse väljakujunemise risk on väga suur,“ ütles Peet. Siin tulebki käiku tohutu andmekogu, mida uuringus osalevate laste kohta on kogutud. Iga 6-12 kuu järel on lapsed andnud vereproove, uuritud on nende limaskestadel elavaid mikroobe ja soolestiku mikrofloorat. Vanemad on pidanud registreerima kõik lapse haigestumised, samuti on ülitäpselt kirjeldatud keskkonda, kus laps elab. Näiteks on võetud proovid lapse voodimadratsis olevast tolmust, majapidamises kasutatavast veest ja tarvitavast piimast. „Kuid selle andmekogu töötlemine võtab kindlasti aastaid ning teadusartikleid on tõenäoliselt tulekul suur hulk,“ ütles Peet. Näiteks püütakse leida vastust küsimusele, kuivõrd mõjutab D-vitamiini tase diabeedi väljakujunemist. Peet ise uurib doktoritöö raames laste kasvu ning diabeediga seotud geenivariantide seoseid. Uuringu üheks lõppeesmärgiks on Soome teadlased nimetanud seda, kui õnnestub leida keskkonnategureid, millel on diabeedi väljakujunemises või ärahoidmises oluline roll. Nii võiks tuleviku lapsi selle raske haiguse eest kaitsta näiteks õigeid mikroobe sisaldav probiootiline jogurtijook.
