Südameataki järgne surevus on kõrgem öösiti ja nädalavahetusel
Sellised tulemused võeti kokku ajakirjas BMJ ilmunud artiklis, näidates, et väljaspool tavapärast tööaega haiglasse sattunud patsientidel võib erakorralise abi osutamiseks kuluda kauem, mõjutades seeläbi ka edasist prognoosi. Vastavalt töö autoritele on südameatakid juhtivaks surmapõhjuseks kogu maailmas. Ainuüksi Ameerikas esineb südameatakke igal aastal umbes miljonil inimesel ning 400 000 sureb pärgarteri haiguse tagajärjel. Eelnevad uuringud on näidanud, et südameataki tõttu haiglasse sattumine väljaspool tavapärast tööaega võib suremuseriski suurendada; siiski ei olnud siiani mingeid vastavaid ametlikke ülevaateid või analüüse ilmunud. Antud töös analüüsiti Ameerikas, Kanadas ja Euroopas läbiviidud uuringuid, hõlmates ühtekokku 1.8 miljonit patsienti. Võttes arvesse erinevusi uuringute ülesehituses ja kvaliteedis, selgus, et need patsiendid, kes saabusid haiglasse öötundidel või nädalavahetustel, omasid 5 protsenti kõrgemat suremust; seda kas haiglasiseselt või haiglast väljakirjutamisele järgnenud 30 päeva jooksul. Ühtekokku põhjustas selline protsentuaalne suurenemine igal aastal Ameerikas 6000 lisa surmajuhtu. Ameerikas satub igal aastal ägeda müokardiinfarkti tõttu haiglasse hinnanguliselt 900 000 patsienti, kaks kolmandikku neist väljaspool tavapärast tööaega. Töö autorite sõnul oleks iga 27-s haiglasisene surmajuhtum ning iga 29-s haiglast väljakirjutamiskuu jooksul esinev surmajuhtum ärahoitav. Edasised uuringud keskenduvad ööpäevaringsetele ravikvaliteedi erinevustele, sh väljaõppega personali kättesaadavusele. Loe lisa: Heart attack mortality higher for patients at night and weekends (Medical News Today)
