Lehmvasikad saavad emalt vendadest rohkem piima
Kui tavaliselt on evolutsiooniliselt loomariigis isased järglased eelisseisus, siis veiste puhul on tuvastatud erand. Siinkohal on paremas olukorras just lehmvasikad, sest nende puhul on ema piimakogus märgatavalt suurem, kui pullvasikate sünni järel, vahendab Phys.org. Kokku võeti uuringus vaatluse alla 1,49 miljoni piimalehma 2,39 miljoni lüpsiperioodi andmed. Teadlaste sõnul mõjutab tiinuse ajal kantava vasika sugu lehma piimatoodangut. Siinkohal peetakse üheks võimalikuks selgituseks seda, et lehmvasikas suudab kuidagi juba enne sündi anda emale teada, et ta soovib saada rohkem piima kui pullvasikas. Samuti tuvastasid teadlased, et esimese tiinus korral oodatava vasika sugu võib mõjutada lehma järgnevatel lüpsiperioodidel antava piima kogust mitmel lüpsiperioodil. Seejuures jäid piima kvaliteedinäitajad rasva- ja valgusisalduse suhtes muutumatuks. Kuna aga lehmvasikate puhul olid saadud piimakogused suuremad, siis olid lõpuks kogusummas ka rasvanäitajad paremad. Uuringu puhul hõlbustas teadlaste tööd standardiseeritud piimatootmine, kus iga lüpsikorra kohta peetakse süstemaatiliselt päevikuid. Nii oli lihtne saada kätte suur ja standardiseeritud valim ajavahemikust 1995-1999. Kuidas siis ikkagi saab loode lehma piimaloomet mõjutada? Üks võimalus on, et sõltuvalt sellest, kas tulemas on emane või isane vasikas, erinevad teatud hormoonid nii lootes kui platsentas. Need hormoonid võivad siseneda ema vereringesse ja mõjutada piimatoodanguga seotud rakke udara piimanäärmeis. Lehmad, kel on sündinud järjestikku kaks lehmvasikat, andsid kahe lüpsiperioodi vältel keskmiselt 445 kg rohkem piima, kui need, kel sündis järjestikku kaks pullvasikat.   Mida siin inimestel õppida on? Teadlaste sõnul pole veel süstemaatilisi uuringuid, mis kinnitaks, et inimeste puhul on poeg- ja tütarlaste sünni järel ema rindades tekkiv piim erineva koostisega, kuid üksikud uuringud siiski viitavad sellele. Inimese platsenta laseb loote hormoonidel pääseda vabalt ema vereringesse ja on võimalik, et see mõjutab ka piimanäärmetes toimuvaid arenguid. See nõuaks aga veel lähemat uurimist. Lehmade uuring näitab, et loode võib märkimisväärselt mõjutada piima kogust. Teadlaste sõnul on esialgu vaid mõned tõendid, mis viitavad, et sama protsess võib toimida ka inimeste puhul. Kui see aga nii on ja need hüpoteesid leiavad kinnitust, siis võiks sel olla oluline mõju vastsündinute intensiivravi puhul vajatava doonorpiima valikul. Vastavad uuringud võimaldaks viia vastsündinute söögi paremasse vastavusse poeg- ja tütarlaste mõneti erinevate füsioloogiliste vajadustega. Lehmade piimatoodangut käsitlev uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
