Hiinas sündisid ülitäpselt kohandatud geenipagasiga ahvid
Inimeste pärilike haiguste uurimiseks kasutatakse tavaliselt muudetud geenipagasiga hiiri. Hoolimata sellest, et need ei pruugi selleks alati kõige paremini sobida, eriti närvisüsteemi mõjutavate haiguste korral. Hea alternatiiv aga puudub, kuna mutantide loomiseks kasutatav homoloogiliseks rekombinatsiooniks kutsutav meetod pole väga täpne. Huvialune mutatsioon saadakse vaid loetud juhtudel. Alati on võimalik mutatsioonide tekitamiseks kasutada ka viirusi, kuid need võivad tekkida ennustamatul hulgal ja mitte alati soovitud paigas. Mõni aasta tagasi arendasid teadlased välja aga meetodi, mida võib võrrelda tekstitöötluskeskkonnas leitava 'lõika ja kleebi' tööriistaga. Füüsiliselt kujutab see endas bakteritelt pärinevat ensüümi, millega pärilikkusainet väikesteks tükkideks lõigata saab. Puhttehniliselt pakub Crispr/Cas piisavat täpsust, et geenipagasist isegi ühe nukleotiidi välja lõigata saaks, et seejärel pärilikkusaine lõikude otsad taas kokku kleepida või enne selle tegemist tekkinud tühimikku soovitud DNA jupike lisada. Meetodi edukust on demonstreeritud mitmetes loomades, näiteks rottides ja sebrakalades, kuid mitte primaatide seas, kelle hulka ka inimene kuulub. Xingxu Huangi töörühm kontrollis meetodi toimimist esmalt Jaava makaakide üksikutes rakkudes, saavutades soovitud tulemuse keskmiselt igal viiendal juhul. Sellest piisas, et õigustada kolme geeni kerget muutmist rohkem kui 180-s veel üherakulises makaagi embrüos. Neist 83 viidi ahvide emakatesse, mis päädis ühel juhul kaksikute sünniga. Loomade genoomi järjestamisel leiti, et soovitud mutatsioon oligi saavutatud. Võimalike muutuste märkamiseks nende füsioloogias või psüühikas on loomad veel liialt noored. Katse edukus tähendab aga, et äärmiselt tõenäoliselt hakatakse primaate laborites senisest sagedamini haigusmudelitena kasutama. Pragmaatilises võtmes pole seda seni õigustanud loomade raseduse pikkuse ning järglaste arvu ja soovitud mutatsioonide saamise suhe. Viimane võib aga toita niigi tulist suhteliselt kõrge intelligentsusega katseloomade kasutamisega seonduvat debatti. Crispr-tehnika arendamine ja parem mõistmine pakub aga samas erinevate haiguste ravimiseks pea piiramatuid võimalusi. Näiteks annab inimese immuunrakkudes CCR5 nimetatava geeni kustutamine HI-viiruse kandjatele uut lootust, kuna see võtaks viiruselt võimaluse end kergesti immuunsüsteemi rakkudes paljundama hakata. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Cell.
