Grafeenkiip võttis vastu esimese sõnumi
Lihtne sõnum, kolm tähte – I, B ja M – kodeeriti kõigepealt saatjas täiesti tavalisel kombel raadiosignaaliks ja läkitati raadiolaine kujul teele, nagu tekstisõnum ikka. Ajalooliseks teeb selle lihtsa sõnumi aga selle vastuvõtt. Nimelt sisaldas vastuvõtja elektroonikaskeem transistore, mis polnud valmistatud mitte ränist, nagu tavalised transistorid, vaid grafeenist. Grafeen on väga eriliste ja mitmekülgselt heade omadustega uus materjal. Avastatud vaid mõni kuu rohkem kui üheksa aastat tagasi ning kujutab endas vaid ühe aatomkihi paksust süsinikukilet, millele paljude muude kasulike rakenduste kõrval on ennustatud silmapaistvat edu ka elektroonika vallas. Grafeen juhib elektrit ränist paremini ja sellest saab teha mitu korda väiksemaid ja kiiremaid elektroonikajuppe kui ränist. Seni polnud aga grafeenelektroonikat korralikult tööle saadud. Grafeen on ju ülimalt õrn materjal ja mikroskeemi valmistamisel kipub see katki minema. IBM-i teadlased eesotsas Shu-Jen Haniga leidsid aga nüüd probleemile lahenduse. Nad tegid kõigepealt mikroskeemi muud osad valmis ja lisasid grafeeni alles kõige viimasena. Nii saidki nad sõnumi vastuvõtja tööle. Oma saavutusest kirjutavad nad nüüd ajakirjas Nature Communications, mõnevõrra pikemaltki kui kolm tähte.
