Läänemere 'haldjaringid' said seletuse
Mustjad, kuni 15-meetrise läbimõõduga sõõrid sattusid turistide huviorbiiti esmakordselt 2008. aastal. Kolm aastat hiljem otsustasid bioloogid üha kummalisemaks muutuvate spekulatsioonide valguses küsimusele teaduslikult läheneda. Nii jõudsid nad järeldusele, et sõõre moodustab roheline merihein, laialt levinud koorikloomadele ja kaladele varjupaika pakkuv mereveetaim. Lõuna-Taani ja Kopenhaageni ülikooli teadlased leiavad nüüd, et kummalist käitumist põhjustavad mudas leiduvad sulfiidid. Ühendid on piisavalt mürgised, et kahjustada äsja juurduvaid ning vanemaid taimi, kuid veel täies elujõus meriheinast nende jõud üle ei käi. Arvestades, et tavaliselt hakkab merihein pärast juurdumist sõõrjalt oma leviala laiendama, jääbki sõõri keskpaik pikapeale muda ning seega sulfiidide kogunemisel ja vanemate taimede kärbumisel tühjaks. Väävliühendite kontsentratsiooni taimede kahjustamiseks piisavalt kõrgele tõusmist soodustab peamiselt kriidist koosnev merepõhi. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Marine Biology.
