Kokkupuude BPA-ga seostub hiirtel maksakasvajatega
Nimelt leiti hiirtelt, kes olid selle kemikaaliga looteeas emaslooma kaudu kokku puutunud, maksakasvajaid. Vähieelsed seisundid ja pahaloomulised kasvajad arenesid koguni 27 protsendil hiirtest, kes olid emaslooma menüü kaudu puutunud kokku ühega kolmest erinevast BPA annusest. Mida kõrgem oli vastav doos, seda suurem oli ka kasvaja tekke tõenäosus. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Environmental Health Perspectives. Seejuures arenesid kõrgemaid BPA annuseid saanud emasloomade järeltulijatel maksakasvajad seitse korda suurema tõenäosusega kui BPA-vaba toitu söönud loomade poegadel. Järgmisena on töö autoritel plaanis uurida hiirte geenide biomarkereid, mis võiksid anda aimdust haigusriskist enne selle arengut ning uurida, kas sarnased parameetrid avalduvad ka inimestel. Bisfenool A-d (BPA) leidub enamasti plastiktoodetes, kassatšekkides ja plekkpurkide sisepinna materjalides. Selle ühendi kasutamine beebipudelites on paljude firmade poolt tänaseks lõpetatud. Siiski leidub hinnanguliselt vähemalt 90 protsendi ameeriklase kehas mõningal määral BPA-d. BPA kahjulike mõjude avaldumisel võib ühendi doosi kõrval olla oluliseks teguriks ka kokkupuute aeg, looteiga on selles osas eriti kriitiline. Loe lisa:Exposure to BPA linked to liver tumors in mice (Medical News Today)
