Loodi kõige väiksem LED-lamp
LED ehk valgusdiood (light-emitting diode) on pooljuht, mis pakitakse kihtidena plastist kesta sisse. Kui pooljuhti läbib elektrivool, muudab see kihtides olevate elektronide paiknemist ning energia vabaneb footonite ehk valgusena, kirjutab Piret Pappel Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Guillaume Schull ja tema kaastööliste leiutis töötab samal põhimõttel, kuid võileiva-sarnase kihilist pooljuhti asendab kõigest üksainus molekul. Prantslased kasutasid elektrit juhtivat polümeeri polütiofeeni molekuli. Vesinikust, süsinikust ja väävlist koosnevast polümeerist toodetakse LED-valgusteid. Molekul venitati skaneeriva tunnelmikroskoobiga välja. Polümeerimolekuli üks ots oli mikroskoobiteraviku küljes, teine aga puudutas kuldplaadikest. Kui molekulist lasti vool läbi, siis kiirgas sellest valgust. Voolu suuna muutmisel valgus kadus. Keskmiselt eraldus üks footon iga kümne tuhande mikroskoobiteravikult polümeerimolekuli poole suundunud elektroni kohta. Nende energia vastas punase valguse lainepikkusele. Ühest molekulist koosnevad valgustid ilmselt turule ei tule. Pigem annab tibatilluke LED lootust, et insenerid õpivad osakesi nii hästi kontrollima, et suudetakse luua mõnest molekulist koosnev arvuti. Uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.
