Pikaldane reaktsiooniaeg ja enneaegne surm on omavahel seotud
Sellised tulemused avaldati ajakirjas PLOS ONE. Reaktsiooniaeg peegeldab kesknärvisüsteemi tööd ja põhilisi vaimseid oskusi, andes ülevaate sellest, kui kiiresti suudab inimene teavet töödelda. Tüüpilistes reaktsiooniaja testides tuleb osalejatel vajutada nupule niipea, kui pilt ilmub arvutiekraanile. Uuringus analüüsiti enam kui 5000 20-59 aasta vanuse inimese andmeid. Reaktsiooniaja test viidi läbi juba 1990-ndate aastate algul ning edasise 15 aasta jooksul olid uuringus osalejad pideva jälgimise all. Selle perioodi jooksul surid 378 inimest ehk 7.4 protsenti kõigist osalejatest. Seejuures oli aeglase reaktsioonikiirusega inimeste seas suremus 25 protsenti kõrgem kui kiirelt reageerivatel kaaslastel; tulemuste interpreteerimisel võeti arvesse nii sotsiaalmajanduslikku seisu, vanust, sugu, etnilist kuuluvust kui ka elustiilitegureid. Kuigi uuring tõi selgelt välja pikaldase reaktsiooniaja ja inimeste enneaegse surma kõrgema riski vahelise seose, ei käsitlenud töö vastavaid surmapõhjuseid detailsemalt. Niisamuti ei ole selge ka see, millised on vastava seose molekulaarsed tagamaad. Ühe teooria järgi võib pikaldane reaktsiooniaeg peegeldada organsüsteemide, sh aju ja närvisüsteemi vananemist ning aeglasema reaktsioonikiirusega inimesed võivad olla üldiselt ebatervemad. Nad ei ole ohtude vältimises nii kärmed kui kiire reaktsiooniga inimesed ning võivad unustada võtta ka oma ravimeid. Reaktsiooniaeg võib näidata närvisüsteemi ja ka teiste organsüsteemide funktsioneerimist. Aeglase reaktsioonikiirusega inimesed kogevad suurema tõenäosusega selliseid probleeme, mis suurendavad nende enneaegse surma riski. Loe lisa: New study finds link between slow reaction time and early death (Medical News Today)
