Tehisjäse annab kompimisvõime
Kuigi ajuteadlased ja insenerid on teatavat tagasisidet pakkuvaid kunstjäsemeid suutnud ehitada juba pea nelikümmend aastat, on nende poolt pakutavate aistingute detailsus viimastel aastatel kordades kasvanud. Ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatav juhtumiuuring viib selle üksikasjaliku tagasiside reaalajas edastamisega uuele tasemele. Samal ajal kinnitab töö, et aspekti olemasolu võimaldab patsientidel tehisjäsemeid peaaegu ilma treeningu ja juhisteta kasutama õppida. Lifehand 2 projekti käigus loodud tehiskäe kõõlused suudavad registreerida imepisikest kunstsõrmedele avaldatava mehaanilise pinge muutust sõltuvalt sellest, kuidas need üle puudutatava eseme pinna liiguvad. Kogutav teave saadetakse arvutisse, mis need ajule arusaadavateks elektrilisteks signaalideks tõlgib. Kuna tehiskätt katsetava Dennis Sørenseni vasakusse könti suubuvad närvid olid õnnetusele vaatamata terveks jäänud, polnud elektroode vaja ajju siirdada, vaid piisas nende närvilõpmetesse paigutamisest. Kuigi taoliselt tehiskäe poolt kogutud ning ajju saadetava teabe detailsus on võrreldes päris käe poolt saadetavaga siiski suhteliselt napp, suutis Sørensen edukalt selle põhjal tunnetatavate esemete kuju, tekstuuri ja kõvadust märkimisväärse täpsusega kirjeldada. Välistamaks võimalust, et taanlane sai teistelt meeltelt abistavaid vihjeid, kaeti tema silmad katsete ajal rätikuga ning asetati pähe kõrvaklapid. Töörühm loodab, et sarnast alusraamistikku kasutades on võimalik lisada ka teisi aistinguid, näiteks temperatuuritaju. 
