Lõhed pärivad sisemise magnetkaardi
Teadlased on ammu kahtlustanud, et lõhede orienteerumisvõimes mängib keskset rolli Maa magnetväli. Näiteks lähtuvad sellest osad rändlinnud ja merekilpkonnad. Magnetväli kannab endas rohkem infot, kui esmaspilgul arvata võiks. Selle tugevuse ja suuna põhjal on võimalik küllaltki suure täpsusega öelda, millisel laius- ning pikkuskraadil parasjagu viibitakse. Hüpoteesi kontrollimiseks uurisid Oregoni ülikooli teadlased vähem kui aasta vanuste ehk rändeealiste noorte lõhede käitumist kunstlikus magnetväljas. Nii leidsid nad, et põhjapoolkera magnetvälja matkimisel pöördusid kalad edela suunas, mil lõunapoolkera magnetvälja imiteerimisel pöördusid kalad peatselt kirde suunas. Kindlat suunda ei eelistatud ei labori loomuliku magnetvälja puhul ega ka näiteks põhjapoolkera magnetvälja tugevuse, kuid lõunapoolkerale omase suuna matkimisel. Töörühm oletab seeläbi, et kaladele nende asukohast aimu andev kaart ei ole kalade ajudes esindatud kaardina per se, vaid pigem on lõhed kohastunud reageerima kindlatele keskkonnamuutustele, antud juhul magnetvälja muutusele. Nähtud instinktiivne U-pööre vähendaks võimalust, et kalad oma teelt hoovuste tõttu eksivad ja asualast mööda ujuvad. Kuna sarnast nähtust kasutavad ka lõhedest evolutsiooniliselt kaugel asuvad merekilpkonnad, oletavad teadlased, et konvergents on sarnase lahenduseni viinud ka mitmete teiste sarnaseid rändeharjumusi ilmutavate liikide puhul. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
