Kabehirve pulmahüüd ütleb rivaalile, kas põgeneda või võidelda
Hiljutises uuringus on teinud teadlased kindlaks, et isahirved kuulavad üksteise hüüde väga tähelepanelikult ning hindavad nende põhjal, kui kurnatud konkurent on, et siis otsustada, kas minna temaga positsiooni pärast võitlema või mitte, vahendab Phys.org. Kabehirve isasloomade pulmahüüd peaks ühelt poolt meelitama ligi emasloomi, teisalt peletama konkurente. Hääle järgi on võimalik teha järeldusi nii looma suuruse kui ka positsiooni kohta karjas. Teadlased korraldasid eksperimendi, mille käigus salvestati erinevaid hüüde ning mängiti neid siis paaritumise kõrgajal Petworth Parki ja lääne Sussexi metsade täiskasvanud isasloomadele jälle ette. Seejuures jälgiti, kuidas hirved reageerisid salvestistes esinevatele muutustele. Häälitsusi mängiti ette nii kiirema kui aeglasema tempoga. Samuti jälgiti reaktsiooni pulmahooaja alguses ja kõrgajal salvestatud hüüdudele. Kõlarid olid loomade eest varjatud ning teadlased mõõtsid, kui kaua läks aega enne, kui ette mängitud hüüule järgnes reaktsioon. Seejuures jälgiti tähelepanelikult ka vastuse vormi ja vastaja väljanägemist. Selgus, et hirved vastasid sagedamini lühema aja vältel esile toodud hüüule. Sellest järeldasid teadlased, et signaali pikkus viitab looma motivatsioonile ja agressiivsusele. Ka pidasid hirved teadlaste sõnul paaritushooaja alguses salvestatud kutsungeid ohtlikumaks, kui hilisema perioodi salvestisi, mil hüüdja võis ilmutada juba väsimuse märke. Teadlaste sõnul valivad seega isasloomad kutsungite alusel välja kõige haavatavama vastase, kellega positsiooni pärast võitlema asuda. Varasemast on ka teada, et kabehirvede isasloomad peaaegu loobuvad paaritushooajaks söömisest ning kaotavad seega sageli enam kui veerandi oma kehamassist. Seda kurnatust on ilmselt kerge tuvastada ka häälest. Teadlaste sõnu on nende uuring oluline, et õppida lähemalt tundma, kuidas partneri pärast võitlemine on mõjutanud suhtlusviiside evolutsiooni. Vastav uuring ilmus ajakirjas Behavioral Ecology.
