Kannabinoidid tekitavad näljatunnet
Kanepi peamiseks toimeaineks olev tetrahüdrokannabinool ehk THC aheldab ennast CB1-ks kutsutavate närvikiu lõpmete külge. Üldjuhul takistavad nad sellega närvisignaale vahendavate virgatsainete vabastamist. Kuna CB1 retseptoreid leidub mitmel pool ajus, on ka manustatud kannabinoidide täpne toime mitmetahuline. Näiteks on kasvanud söögiisu seostatud varem söömist pidurdavate ajurakkude vaigistamisega, tekitades näljatunnet. Kuna aga isu tekkimises on tähtsal kohal ka lõhn, oletasid teadlased, et hüpotees ei ole täielik. Prantsuse ajuteadlased eesotsas Giovanni Marsicanoga tegid esmalt kontrollkatse, kus andsid hiirtele nuusutada banaane ja pähkliõli. Närilistele tekitas lõhnade uudsus huvi, kuid see rauges pärast nendega harjumist. Eelnevalt THC'd saanud hiired nuusutasid pakutut aga olulisel määral kauem, andes märku, et kannabinoidid kõrgendavad lõhnataju. Nähtuse selgelt piiritletud ajurakkude grupiga sidumiseks võttis Marsicano koos kaaslastega appi geenitehnoloogia poolt pakutavad lahendused ja lõi hiired, kelle haistesibulas puudusid CB1 retseptorid üleüldse. Sellest piisas, et vahe banaane ja pähkliõli nuusutamisele kulunud ajas näriliste gruppide vahel kaotada. Samuti ei kasvanud mutantidel pärast THC doosi saamist söögiisu, isegi kui neid eelnevalt näljutatud oli. Viimane viitab, et nii tetrahüdrokannabinool kui kehale omased kannabinoidid mõjuvad samadele ajurakkudele, pannes aju uskuma, et keha nälgib. Kui sarnane mehhanism leiab kinnitust ka inimeste puhul, võiks avastusest kasu olla erinevate söömishäirete ravimisel. Lõhnatundlikkuse muutmine mõjutaks kaudselt ka näljatunnet ja isu. Näiteks kirjutatakse USA-s juba praegu aeg-ajalt meditsiinilist marihuaanat välja kemoteraapia tõttu isupuuduse all vaevlevatele vähipatsientidele.
