Inglismaalt leiti ligi miljoni aasta vanused inimeste jalajäljed
Möödunud aasta mais ajas seesama Norfolki krahvkonnas asuv rannaküla muinasteadlased ja antropoloogid jälle elevile. Tormilained uhtusid kaljudelt osa setteid minema ja paljastasid iidsete inimeste jalajäljed, kirjutab Piret Pappel Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator. Nähtavale ilmus ligi viiskümmend jälge, mida uuriti põhjalikult. Kõik jäljed pildistati ja neist tehti jäljendid enne seda, kui tõusulained need hävitasid. Samast piirkonnast leitud loomaluude ja tööriistade abil hindasid uurijad jälgede vanuseks 850-950 tuhat aastat. Fotode põhjal pani Liverpooli John Mooresi ülikooli teadlane Isabelle De Groote kokku jälgede kolmemõõtmelised kujutised. De Groote sõnul kuulusid ühed jäljed täiskasvanud mehele, kes oli 173 sentimeetri pikkune. Tõenäoliselt otsis ta jõesuudmest molluskeid ja muud suupärast. Koos temaga liikus neli kaaslast, kellest vähemalt kaks olid lapsed. Tööriistaleidude põhjal on arvatud, et Happisburghis elutsenud inimesed kuulusid liiki Homo antecessor. See inimlane ilmus Lõuna-Euroopasse umbes 1,2 miljonit aastat tagasi ja suri välja ligikaudu 600 tuhande aasta eest. Liik on kirjeldatud Hispaaniast leitud luude põhjal. Luustiku iseärasused tunduvad kinnitavat, et Inglismaal karpe ja tigusid kogunud mees ja tema väiksemad kaaslased kuulusid samasse liiki. Happisburghi mudasse jäetud rajad on seni Euroopast leitud inimlaste jalajälgedest ligi kaks korda vanemad. Kõik viitab sellele, et inimesed jõudsid Euroopa põhjaossa 350 tuhat aastat varem seniarvatust. Nende elukommete kohta ei oska antropoloogid siiski midagi arvata, sest pole ühtegi luu- ega hambaleidu. Toona oli ilmastik praegusest külmem. Pole teada, kuidas Happisburghi iidsed asukad talve üle elasid. Thamesi jõe kunagisel suudmeala luhtadel leidus rikkalikult toitu – söödavaid taimi, mereloomi ja erinevaid imetajaid. Muistsed inimlased võisid koguda kehasse rasvatagavarasid, ehitada varjualuseid ja kanda loomanahku. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
