Kodustatud kaamelid jõudsid Iisraeli aladele arvatust hiljem
Kuigi vana testamendi kirjutamisaega pole endiselt suudetud päris täpselt määratleda, leidis see hiljutiste tööde valguses aset tõenäoliselt sajandeid hiljem kui sündmused, mida teos kirjeldab. Seeläbi suhtuvad ka ajaloolased selle ajaloolisesse täpsusesse teatud mööndustega. Lidar Sapir-Heni ja Erez Ben-Yosefi töö seab küsimärgi alla kodustatud kaamelite Iisraeli aladele saabumise aja. Ajaloolased on vana testamendi ja Süüria aladelt pärinevate savitahvlite põhjal varem leidnud, et see toimus 1500-2000 aastat e.m.a Arheoloogid kasutasid veidi otsesemaid meetodeid ja määrasid kaameliluude vanust radiosüsiniku meetodiga, mis võtab aluseks süsiniku teisendite suhte. Nii leidsid nad 30-aastase täpsusega, et see toimus 900-930 e.m.a. Sapir-Heni ja Ben-Yosef leiavad ajastusse kuuluvate säilmete rohkuste ja käsitletud piirkonna ulatuse põhjal, et see ühtib kaamelite üldisema tööloomadena rakendamisega. Kuigi Vahemere idarannikult on leitud ka käputäis vanemaid loomasäilmeid, on luudel puudunud kodustamisega seostuvad märgid, viidates metsikute loomade juhukülastustele. Ajaperiood langeb kokku Egiptuse vaarao Shishank I sissetungiga. Sellega seostatakse ka vase kaevandamises ja töötlemises toimunud ulatuslikke muudatusi. Seeläbi oletavad arheoloogid, et kaamelite kasutuselevõtt oli seotud katsetega kaubavahetust elavdada. Seose kinnitamine vajab aga põhjalikumat uurimist. Uurimus ilmus Tel Avivi ülikooli arheoloogiainstituudi toimetistes.
