Teadlased tuvastasid geeni, mis seostab ajustruktuuri intelligentsusega
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Molecular Psychiatry ning need võivad olla abiks mõnede intellektihäirete bioloogiliste mehhanismide mõistmisel. Töös keskenduti peaajukoorele, mis on tuntud hallollusena ning mängib võtmerolli mälu-, tähelepanu-, tunnetustaju-, mõtte-, keele- ja teadlikkusprotsessides. Eelnevad tööd on näidanud, et ajukoore paksus korreleerub tugevalt intellektuaalse võimekusega. Antud töös analüüsis rahvusvaheline teadlasrühm 1583 terve 14 aasta vanuse teismelise DNA proove ja MRI skaneeringuid. Uuritavatele tehti lisaks mitmeid intelligentsuse teste. Ühtekokku käsitlesid teadlased enam kui 54 000 geneetilist muutust, mis võivad seostuda aju arenguga. Selgus, et teismelised, kes kannavad kindlat geenivarianti, omavad vasakus ajupoolkeras õhemat ajukoort, eriti eesmises ja oimusagaras; nende noorukite intellektuaalse võimekuse testid näitasid madalamaid tulemusi. Selline geneetiline variatsioon mõjutab NPTN geeni avaldumist, mis kodeerib neuronaalsetes sünapsites toimivat valku ja mõjutab seeläbi ajurakkude omavahelist kommunikatsiooni. Sellise leiu tõestamiseks uurisid teadlased NPTN geeni hiirte ja inimeste ajurakkudes. Selgus, et nimetatud geen omab vasakus ja paremas ajupoolkeras erinevat aktiivsust ning see võib põhjustada vasaku ajupoolkera suuremat tundlikkust NPTN mutatsioonide toime suhtes. Seega võivad mõned erinevused intellektuaalses suutlikkuses tuleneda NPTN geeni vähenenud funktsioonist, seda eriti just vasaku ajupoolkera regioonides. On oluline rõhutada, et selline geneetiline muutus moodustab kogu intelligentsuse variatsioonist vaid umbes 0.5 protsenti. Samas võivad saadud tulemused olla olulised mitmete psühhiaatriliste haiguste bioloogiliste mehhanismide mõistmisel. Loe lisa:Scientists identify gene linking brain structure to intelligence (Science Daily)
