Punemes sisalduv aine aitab noroviirusega võidelda
Noroviirus on tuntud kui täiskasvanutel levinud talvine oksendustõbi, millega kaasneb ka kõhulahtisus. Kuigi tegemist on äärmiselt ebameeldiva viirusega, paranevad inimesed sellest enamasti täielikult juba mõne päeva jooksul. Kui aga inimesel on juba eelnevalt terviseprobleeme, siis võib seegi viirus talle rängalt mõjuda. Arizona ülikooli teadlasele Kelly Brightile jäi aga silma, et punemes sisalduv karvakrool, mis annab taimele mõusa aromaatse maitse ja lõhna, mõjub ka tõhusa desinfitseerimisvahendina. Seda iseäranis hästi koos teiste mikroobe hävitavate ainetega, vahendab Phys.org. Oma uuringutes ei saanud teadlased kasutada siiski inimesel esinevat noroviiruse vormi, sest laboritingimustes on sellega töötamine pea võimatu. Küll aga kasutati hiirtel levivat viirust, mis peaks olema inimesel levivale viirusele üsna sarnane just selle poolest, et on samuti üsna resistentne kõiksugu ravimite vastu. Selgus, et karvakrool suudab lammutada viiruse tugeva valkudest koosneva kapsli, võimaldades teistel mikroobe hävitavatel ainetel tungida viiruse sisse ja sellele otsa peale teha. Teadlased soovitavadki, et karvakrooli võiks kasutada tulevikus puhastusvahendites teiste desinfitseerivate ainetega koos. Kuna karvakrooli toime on võrreldes nii mõnegi teise desinfitseerimisvahendiga aeglasem, võiks kasutada seda teadlaste hinnangul rutiinse puhastusprotsessi osana, et tagada pindadel pikaajalisem mikroobidevastane kaitse. Kuna karvakrool mõjub viiruse väliskestale, on teadlasete sõnul pea välistatud, et viirus võiks selle vastu resistentseks muutuda. Ka räägivad aine kasuks tõsiasjad, et tegemist on turvalise ainega, mis ei levita mürgiseid aure ega põhjusta metallpindadel roostetamist. Seetõttu võiks see olla eriti hea aine kohtades, kus muidu peaks inimeste turvalisuse pärast muretsema – nt koolid, haiglad, lasteaiad jms. Mõnevõrra kurvem uudis on muidugi see, et lihtsalt suures koguses punemega või teiste karvakrooli sisaldavate maitseainetega maistestatud toitude söömisest, nagu näiteks pizza, noroviiruse peletamisel siiski eriti suurt tulu pole. Vastav uuring ilmus ajakirjas Journal of Applied Microbiology. 
