Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus
Kui seni on teadlased suurtes kogu genoomi hõlmavates assotsiatsiooniuuringutes tavapäraselt piirdunud kas Euroopa päritolu inimestega või vaadanud näiteks Indias elavaid rahvaid, siis sedapuhku on ühisel pildil vaatluse all nii eurooplased, Aasia eri riikide elanikud kui ka mehhiklased. Maailma eri paigus elavate rahvaste elutingimused on erinevad ning ka samade geenivariantide mõju tugevus seetõttu erinev, kirjutab Villu Päärt Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator. Samas on teada, et erineva etnilise taustaga inimesed haigestuvad 2. tüüpi diabeeti erineva sagedusega. Näiteks on seda haigust, mille peamine riskitegur on ülekaalulisus, rohkem Põhja-Ameerika riikides, nii USAs kui ka Mehhikos. Analüüsimisele võeti 48 000 diabeedihaige ning võrdluseks 139 000 terve geenidoonori andmed. Eesti Geenivaramust olid kasutuses tuhande diabeedihaige ja tuhande terve doonori andmed.„Sellise erinevaid rasse haarava uuringu idee autor on Andrew Morris, kes Oxfordi ülikooli Wellcome Trusti geneetikakeskuse kõrval on ka meie geenivaramu külalisprofessor,“ ütles geenivaramu vanemteadur Reedik Mägi. „Koondpildis võimaldab see uuring leida uusi diabeediga seotud piirkondi genoomis ning jõuda lähemale nende bioloogiliste mehhanismideni, mis selle haiguse taga peituvad,“ lisas Mägi. Ajakirjas Nature Genetics ilmunud artiklis kirjeldab 20 eri riigi teadlastest koosnev töörühm seitset uut piirkonda genoomis, mis on 2. tüüpi diabeediga seotud. Kasutusel on rohkem kui poolesaja maailma eri paigus diabeediga seotud geeniuuringute andmed ning esile on tõstetud olulisima mõjuga kokkulangevused asiaatide, eurooplaste ja mehhiklaste geeniandmetes. Kaks leitud piirkonda geenide ARL15 ja RREB1 lähikonnas on otseselt seotud kõrgenenud insuliini- ja veresuhkrutasemega, mõlemad need näitajad on 2. tüüpi diabeedile omased.
