Teadlastel õnnestus esmakordselt kasvatada vere- ja lümfikapillaaridega nahka
Teadlastel õnnestus hiljuti kasvatada esmakordselt vere- ja lümfikapillaare sisaldavat nahka, mis võib sellist armilisust oluliselt vähendada. Vastavad tulemused avaldati ajakirjas Science Translational Medicine. Tavapärane nahasiirdamine hõlmab terve naha eemaldamist mingilt kehapiirkonnalt ja kahjustatud koe asendamist sellega. Samas saab niimoodi patsiendilt eemaldada vaid suhteliselt väikesi naha piirkondi. Siirdamiseks on võimalik nahka tekitada ka patsiendi rakkudest naha kasvatamisel. Siiani ei olnud aga võimalik kasvatada nahka, milles leiduksid nii vere- kui lümfikapillaarid, rasunäärmed, pigmendid, karvanääpsud või närvid. Toimivate vere- ja lümfikapillaaridega naha kasvatamisega said esmakordselt hakkama Zürichi ülikooli teadlased. Lümfikapillaaride peamiseks ülesandeks on ära juhtida kudede poolt eritatud liigset vedelikku, aidates nii kaasa haava paranemisprotsessile. Verekapillaarid on keha pisimad veresooned. Uurides prekliinilistes testides vere- ja lümfikapillaare sisaldavat kasvatatud nahka, selgus, et sellised kapillaarid olid võimelised seonduma katseloomade soonestikuga ning täitma oma funktsioone. Esimesed kliinilised uuringud sellise naha siirdamiseks on plaanitud läbi viia juba sellel aastal. Loe lisa: Skin with blood and lymphatic capillaries grown for the first time (Medical News Today)
