Hullsipelgad kasutavad salarelva
Ladinakeelse nime all Nylanderia fulva tuntud sipelgad suutsid sillapea luua 2002. aasta paiku. Sellest ajast saadik on liik tähelepanu pälvinud nende väidetava elektroonikalembuse tõttu. Sipelgad on mitmel korral arvutites lühise põhjustanud. Ent märgatavalt tähelepanuväärsem on nende võitlus ühe maailma tuntuma võõrliigi vastu. Hullsipelgad ei paista tulisipelgate mürgist hoolivat ja ründavad neid toidu eest võideldes enesetapjalikult. Enamik hullsipelgaid elab kohtumise üle. Texase ülikooli bioloog Ed LeBrun märkas, et vahetult pärast hammustada saamist üritavad kuuejalgsed oma jalgu mürginäärme poolt eritatavasse vedelikku kasta ja sellega oma ülejäänud keha kokku määrida. Laboris tehtud katsetes kinnitas ta, et sellest pärinev hape suudab efektiivselt ka tulisipelgate poolt kasutatavat mürki neutraliseerida. Ilma salarelvata elas kohtumise tulisipelgatega 98 protsendi asemel üle vaid viiendik hullsipelgatest. Samal ajal jääb selgusetuks, mis täpselt eritise koostises vastase mürgi kahjutuks teeb. LeBruni töörühm leiab, et kohastumiseni on igal juhul viinud liikide pikk ühine ajalugu ja varasemad konfliktid Lõuna-Ameerikas. Tulisipelgate leviala kahanemine valmistaks igal teisel juhul ökoloogidele rõõmu. Paraku on hullsipelgad palju paremad jahimehed, mis on viinud ämblike ja sajajalgsete populatsiooni kokku kuivamiseni. Viimased moodustavad aga lindude toidulaual olulise osa, mõjutades seega ka tiivuliste populatsiooni arvukust. Uurimus ilmus ajakirjas Science Express.
