Suitsetamisest loobumine parandab elu psühholoogilist kvaliteeti
Nii väidavad Ühendkuningriikide teadlased ajakirjas BMJ. Suitsetamise lõpetamise positiivsed toimed füüsilisele tervisele on hästi tuntud: see vähendab vähiriski, südameveresoonkonna ja hingamisteedehaiguste arengu tõenäosust. Toimetest vaimsele tervisele ei ole siiani aga kuigi palju räägitud. Nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed analüüsid näitavad, et suitsetamine leevendab regulaarsetel suitsetajatel emotsionaalseid pingeid, depressiooni ja ärevust, stabiliseerib tuju ja leevendab stressi. Seepärast on ka arstid aeg-ajalt kõhkvel, kas vaimsete haigustega inimestele suitsetamisest loobumist soovitada või mitte. Uuringu eesmärgiks oli teha kindlaks, mis ulatuses mõjutab suitsetamisest loobumine inimeste vaimset tervist. Selleks analüüsiti 26 uuringu tulemusi, milles vaadeldi inimeste vaimset tervist enne ja kuue nädala möödudes suitsetamisest loobumist. Inimeste keskmine vanus oli 44 eluaastat ja nad suitsetasid umbes 20 sigaretti päevas. Mõõtes vaimse tervise seisundit ärevuse, depressiooni, positiivsuse, stressi ja elu psühholoogilise kvaliteedi kaudu, selgus, et suitsetamisest loobumine seostus paranemisega kõigis nimetatud tegurites ning see toimis sarnaselt nii tervetele kui ka psühhiaatriliste haigustega inimestele. Töö autorid tõid välja kolm olulist väidet suitsetamise ja kehva vaimse tervise vahelise seose seletuseks. Esiteks võivad suitsetamisel ja kehval vaimsel tervisel olla ühised põhjused; teiseks rakendavad kehva vaimse tervisega inimesed suitsetamist halva tuju ja ärevuse toimetulekumehhanismidena ning kolmandaks põhjustab ja halvendab suitsetamine vaimse tervise probleeme. Uuring rõhutab et vaimse tervise probleemidega inimestel on oodatav eluiga kaheksa aastat lühem kui üldelanikkonnal ning just suitsetamisel võib siin olla väga suur roll. Loe lisa:Giving up smoking can improve psychological quality of life (Medical News Today)
