Esimesed loomad oleks suutnud hapnikuvaegust edukalt trotsida
„Küsimus, miks loomade areng alles Maa hilises ajaloos tuule tiibadesse sai, on paleontolooge ja geolooge huvitanud juba kümneid aastaid,“ märkis uurimuse esimene autor Daniel Mills. Piiravaks teguriks on tihti peetud atmosfääri hapniku sisaldust, mis tänapäevasest sadu kordi väiksem oli. „Samas polnud minu teada kunagi päris selge, kui palju hapnikku esimesed loomad üleüldse vajasid. Meil on seda aga vaja teada, enne kui me saame hinnata, millal hapniku tase keskkonnas loomade alal hoidmiseks piisavalt kõrgele tõusis,“ lisas Mills. Bioloog otsustas kolleegidega selle välja selgitamiseks uurida käsni. Algelisi loomi on pikalt peetud vanimate loomade otseseks järeltulijaks ja nende ehitus pole sadade miljonite aastate jooksul eriliselt muutunud. „Täiskasvanud käsnadega katsed näitasid, et loomad suudavad hapnikuvaeseid tingimusi väga hästi taluda ning kasvasid isegi tingimustes, kus hapniku suhteline sisaldus moodustas tänapäevasest vaid pool protsenti,“ kirjeldas bioloog katsetulemusi. Rakud ei hakanud manduma isegi kümne päeva järel. Samas jätab see õhku küsimuse, kas käsnad pole evolutsioonilises mõttes alles suhteliselt hiljuti hapnikuvaestes tingimustes elada võimaldamist kohastumised omandanud. „Me üritasime seda vältida, valides käsnaliigi, mis tavaliselt madala hapniku sisaldusega vetes ei kasva. Vähemalt pole sellel ilmselgelt mingeid erilisi kohastumusi,“ vastas Mills. Samas tunnistab Mills, et hetkel jääb veel selgusetuks, kas käsnad suudavad niivõrd hapnikuvaestes tingimustes ka paljuneda ja millisel määral taluvad madalat hapniku sisaldust käsnade vastsed. Küsimuse uurimist muudab raskemaks asjaolu, et vaid vähesed käsnad suudavad laboratooriumis end paljundada. „Ent me plaanime seda kindlasti uurida ning vaadata, kas nende areng on normaalne,“ lubas ta. Samuti on pikemas perspektiivis plaanis asjaolude sobival kokkulangemisel võtta vaatluse alla ka teistsugused iidsete loomade järeltulijad. Eelmise aasta detsembris ilmunud statistiliselt tugevatel alustel seisva töö kohaselt väärivad esimesena loomade evolutsioonipuus eristuvaks muutunud liigi tiitlit sültjate kammloomade esivanemad. „Kuid isegi juhul, kui töö kinnitust leiab, on käsnad antud diskussioonis olulisel kohal. Kuigi, muidugi oleks ma väga huvitatud kammloomade peal katsete tegemisest,“ mõtiskles Mills. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
