Hispaania gripi juured peituvad lindude seas
Esimesest maailmasõjast kolm kuni kuus korda rohkem inimelusid nõudnud pandeemiale viidatakse tihti kui esimesele seagripi lainele. Samal ajal on viimastel aastatel ilmunud kirjandusse taas töid, mis viitavad, et viirus pärines hoopis lindudelt. Ainult selleks, et traditsioonilisemat vaatenurka toetavate uurimuse poolt ümberlükatud saada. Nii oletasid viroloogid, et pandeemia põhjustanud viiruse eelkäijad ringlesid sigade ja inimeste seas aastaid, et siis pärilikkusmaterjali vahetades viimaks teineteise parimad omadused saada. Arizona ülikooli teadlased leidsid aga koos oma Šoti kolleegidega, et seni analüüsiks kasutatud meetodite kogumid jätavad soovida ja nendes ei arvestata piisavalt palju gripi muteerumiskiirusega erinevatesse liikide kuuluvates peremeesorganismides. Michael Worobey leidis kaaslastega parandatud fülogeneetilise analüüsi tulemusel, et enamik 1918. aasta gripiviiruse eriti surmavaks ja kergesti levivaks muutnud geenilõikudest pärinesid tõenäoliselt Põhja-Ameerikas ringlenud linnugripi viiruselt H7N7. Umbes 45 aastat hiljem kodustatud kabjaliste seas laastamistööd teinud gripiviirus pärines aga tõenäoliselt Lõuna-Ameerikast. Samas on nii 1963. kui 1918. aasta gripiviirusel ühine esivanem, mille levikuperioodi tipphetk oli 19. sajandi lõpus. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
