Sipelgad pagevad uputusest elava parvena
Nüüd on rühm Šveitsis Lausanne'i Ülikoolis töötavaid teadlasi eesotsas Jessica Purcelliga sipelgate moodustatavaid elavaid parvi lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et parv konstrueeritakse väga ratsionaalselt, nii et võimalikult palju sipelgaid ikka elu ja tervisega pääseks. Teadlased tõid sipelgad laborisse, tekitasid seal väikese kunstliku uputuse ja asusid jälgima, mida sipelgad teevad. Sipelgapesakonna kõige väärtuslikumad liikmed, emasipelgad, said alati koha parve kõige ohutumas keskosas. Üllatav oli see, et kõige nooremad sipelgad paigutati üsna järjekindlalt parve alumisse, kõige ohtlikumasse ossa. Üllatav seepärast, et noorsipelgaid tuleks koloonia kestlikkuse huvides ju ikka ülima hoolega kaitsta! Aga katsetes selgus, et noored sipelgad on vanematest sipelgatest suurema ujuvusega, neile mõjub vees tugevam üleslükkejõud. Ja selgus, et parve alaossa jäämine ei kahandanud ka noorte sipelgate ellujäämisväljavaateid. Just niisugune parvestruktuur, kirjutavad teadlased ajakirjas PLOS ONE, aitab kogu pesakonnal evakueeruda võimalikult väikeste kahjudega.  
