Vanimate kristallide vanus küündib 4,4 miljardi aastani
Winsconsin-Madisoni ülikoolis resideeriva John Valley töörühm võttis vaatluse alla kahe juuksekarva paksuse läbimõõduga Austraaliast pärineva räniühendi tüki. Kolmteist aastat tagasi töörühma kasutatud tehnika rajanes kristallis leiduva radioaktiivse uraani ja plii massisuhte määramisel. Skeptikute sõnul muutis aga võimalik plii aatomite liikumine kristallis hinnangu ebatäpseks ja lükkas kristalli näivat moodustumisaega kaugemasse minevikku. Seetõttu kasutas töörühm seekord veidi teistsugust aatomsondi tomograafiaks nimetatavat tehnikat. Meetod võimaldab ülitäpselt määrata uuritavate aatomite asukoha. Sondi tippu ümbritsev elektriväli on piisavalt tugev, et panna aatomid aurustama, misjärel on neid võimalik detektoriga suhteliselt kergesti registreerida. Peagi selgus, et kristallis leidub mitmeid plii erinevatest teisenditest koosnevaid parvekesi. Mingi vahejuhtumi käigus oli kristalli temperatuur 3,4 miljardit aastat tagasi ajutiselt piisavalt kõrgele tõusnud, et uraani ja plii teisendid üksteisest lahutada. Seeläbi polnud kristalli sisestruktuur enam ühetaoline, mis vanuse hinnangut mõjutada võinud oleks. Eraldi parvedes ja neid lahutavas vaheruumis leiduvate plii teisendite massisuhte alusel kristalli vanuse määramisel saadigi väga erinevad tulemused. Ent nii parvede sisemusest kui vaheruumist kogutud andmete kombineerimisel saadi parimaks vanusehinnanguks 4,4 miljardit aastat, mis on heas kooskõlas kolmteist aastat tagasi saadud tulemustega. Nanoskaalal ilmnev kristalli veidi erinev koostis muutub suuremal skaalal mõõtmisi tehes märkamatuks. Seega moodustus kristall pelgalt 160 miljonit aastat pärast Maa enda sündi. Sarnaselt tekkis järelikult ka mandriline maakoor juba suhteliselt varsti pärast Maa kokkupõrget protoplaneediga, mille tagajärjel tõenäoliselt Kuu moodustus. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
