Kuud tabas rekordiliselt suur asteroidikild
Kuu on nähtavalt armiline. Atmosfääri puudumise tõttu ei saa miski kosmilistel kiirustel liikuvate asteroidide ja nende väiksemate tükkide kantavat energiat enne kokkupõrget hajutada. Seega jätavad isegi väiksemad meteoriidid Kuule nähtava jälje. Sellele vaatamata märkavad inimesed reaalajas taolisi kokkupõrkeid haruharva. Appi tulevad automatiseeritud süsteemid. Nii suudab Hispaania astronoomide MIDAS projekti raames loodud süsteem registreerida kokkupõrkeid isegi paar grammi kaaluvate meteoriitidega. Eelmise aasta 11. septembril Kuud tabanud meteoriidi hinnanguline mass oli aga 440 kilogrammi ja liikumiskiirus 17 kilomeetrit sekundis. Kokkupõrkel vabanes sama palju energiat kui 15 tonni trotüüli plahvatamisel. Sulamispunktini jõudnud kivimid hõõgusid peaaegu sama eredalt kui Põhjanael kaheksa sekundit. Töörühm hinnangul peaks moodustunud kraatri läbimõõt olema ligikaudu 46 meetrit, kuid ennustust tuleb reaalsete vaatlustega kontrollida.  Registreeritud kokkupõrge muudab töörühma sõnul ka kergelt taoliste sündmuste sagedushinnangut. Varasemaid vaatlustulemusi arvestades võib võrreldava energiaga plahvatusi Kuul toimuda 126 korda aastas. Hinnangut Maale laiendades tabavad võrdväärset energiat kandvad objektid planeeti ligikaudu 1700 korda aastas ehk arvatust kümme korda sagedamini. Õnneks kaitseb Maad paks atmosfäär. Ulatuslikku kahju saavad tekitama hakata Kuud tabanud killust umbes 10-20 korda suurema läbimõõduga objektid. Uurimus ilmus Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes.
